Eesti ei raiska energiat

Järjepideva visaduse ja ehtsa evangeelse puritaanlusega korratakse teesi, et Eesti majandus on äärmiselt energiaintensiivne. Üritan näidata, et olukord ei ole kaugeltki nii hull, kui väidetakse.

Eesti kasutab küll palju energiat: 1,6 miljonit džauli SKP kroonile per capita (2003). See on 3,5 korda suurem ELi keskmisest. Teiste Ida-Euroopa maadega oleme siiski enam- vähem samal tasemel, näiteks Slovakkiaga. Meie energia intensiivsus on madalam kui Rumeenias ja Bulgaarias, kuid mõnevõrra suurem kui Poolas. Kasvava jõukusega on suhtarv ka pidevalt paranemas. Eesti peamine energiaintensiivsuse probleem ei ole suur energiakulu, vaid vaesus.

Kui energiakasutusest maha arvestada energia, mis kulub energiatootmisele endale, muutub pilt oluliselt. Meie energiaintensiivsus on siis vaid 2,5 korda suurem kui ELi keskmine ja oleme keskmisel tasemel võrreldes sama rikkusastmega riikidega.

Seletus Eestis energeetikasektori suurele omatarbimisele on muidugi põlevkivielektri madal energeetiline efektiivsus. Kui soovime oma energia intensiivust oluliselt parandada, peame põlevkivienergeetika sektoris midagi ette võtma.

Tähelepanuväärne on, et Eesti keskkonnakaitsjad on asja päevakorda võtnud, kuna madal efektiivsus on võrdne suure keskkonna koormusega. Rohelise maksureformi nimel on kavas koormata põlevkivielektrit keskkonnamaksudega nii, et hind paremini kajastaks kogu tema kulu. Põhimõte on, et kui põlevkivist elektri tootmine kallineb, hakkavad tarbijad alternatiive otsima, mis eeldatavasti on odavamad ja ka keskkonnasõbralikumad.

Probleem seisneb meie monopolistlikus turus. Eesti tarbijal ei ole võimalust valida, ainus elektriga varustav ettevõte Eestis on Eesti Energia. Ettevõte on riigi oma ja majandusministeeriumi haldusalas. See peaks tagama riikliku energiapoliitika läbiviimise. Seda on aga väga vähe märgata.

Palju kirjutatakse ministeeriumide kehvast koostööst. Põlevkivienergeetika küsimustes on saavutatud lausa kohalik rekord - keskkonnaministeerium üritab kasutada kõiki EE kliente, st kogu rahvast selleks, et hinnakaudu avaldada survet majandusministeeriumile.