• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 07.03.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti ei raiska energiat

Järjepideva visaduse ja ehtsa evangeelse puritaanlusega korratakse teesi, et Eesti majandus on äärmiselt energiaintensiivne. Üritan näidata, et olukord ei ole kaugeltki nii hull, kui väidetakse.
Eesti kasutab küll palju energiat: 1,6 miljonit džauli SKP kroonile per capita (2003). See on 3,5 korda suurem ELi keskmisest. Teiste Ida-Euroopa maadega oleme siiski enam- vähem samal tasemel, näiteks Slovakkiaga. Meie energia intensiivsus on madalam kui Rumeenias ja Bulgaarias, kuid mõnevõrra suurem kui Poolas. Kasvava jõukusega on suhtarv ka pidevalt paranemas. Eesti peamine energiaintensiivsuse probleem ei ole suur energiakulu, vaid vaesus.
Kui energiakasutusest maha arvestada energia, mis kulub energiatootmisele endale, muutub pilt oluliselt. Meie energiaintensiivsus on siis vaid 2,5 korda suurem kui ELi keskmine ja oleme keskmisel tasemel võrreldes sama rikkusastmega riikidega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seletus Eestis energeetikasektori suurele omatarbimisele on muidugi põlevkivielektri madal energeetiline efektiivsus. Kui soovime oma energia intensiivust oluliselt parandada, peame põlevkivienergeetika sektoris midagi ette võtma.
Tähelepanuväärne on, et Eesti keskkonnakaitsjad on asja päevakorda võtnud, kuna madal efektiivsus on võrdne suure keskkonna koormusega. Rohelise maksureformi nimel on kavas koormata põlevkivielektrit keskkonnamaksudega nii, et hind paremini kajastaks kogu tema kulu. Põhimõte on, et kui põlevkivist elektri tootmine kallineb, hakkavad tarbijad alternatiive otsima, mis eeldatavasti on odavamad ja ka keskkonnasõbralikumad.
Probleem seisneb meie monopolistlikus turus. Eesti tarbijal ei ole võimalust valida, ainus elektriga varustav ettevõte Eestis on Eesti Energia. Ettevõte on riigi oma ja majandusministeeriumi haldusalas. See peaks tagama riikliku energiapoliitika läbiviimise. Seda on aga väga vähe märgata.
Palju kirjutatakse ministeeriumide kehvast koostööst. Põlevkivienergeetika küsimustes on saavutatud lausa kohalik rekord - keskkonnaministeerium üritab kasutada kõiki EE kliente, st kogu rahvast selleks, et hinnakaudu avaldada survet majandusministeeriumile.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele