Kuivjää on kättesaadav pikka aega, kuid selle arvukatele kasutusvõimalustele pööratakse vähe tähelepanu - lisaks toiduainetööstusele saab kuivjääd kasutada ka näiteks määrdunud pindade puhastamiseks.

Kuivjääd valmistatakse vedelast süsinikdioksiidist, mis kiirelt rõhu alt vabastades muutub süsihappelumeks. Saadud "lumest" pressitakse kokku kuivjää ehk süsihappelume plokid, viilud või graanulid. Kuivjää on lõhnatu ja maitsetu, soojenedes muutub see gaasiks ja haihtub jälgi jätmata. Seega on kuivjää kasutamine praktiline, kuna jää haihtub ja pinnad ei jää märjaks.

Mida soojem on keskkond, seda kiiremini kuivjää gaasistub. Toatemperatuuril püsib kuivjää mitu tundi. Seda säilitatakse spetsiaalses vahtplastkastis, kus see seisab kuni mitu ööpäeva.

Kuivjää on suurepärane abimees tingimustes, kus puudub energiaallikas. Näiteks spordivõistlusel või reisil, kus kaasavõetud toidud püsivad kuivjää abil pikki tunde värskena. Lennukites asendab kuivjää külmkappi ja jäätisefirmad kasutavad kuivjääd oma toodete transportimiseks. Sügavkülmikut sulatades ei sula külmutatud toiduained üles, kui panna need kuivjääga täidetud nõudesse.

Kuivjääd kasutatakse ka toidu efektseks serveerimiseks ning dekoratsioonideks, näiteks udu tekitamiseks kontsertidel, teatrietendustel ja pidudel. Udu tekitamisel peab vesi olema soe (75-80 YC), jääd tuleks lisada vähehaaval, et vesi liiga kiiresti ei jahtuks.

Lauakaunistamisel on kuivjää abil võimalik luua efektseid suitsevaid kompositsioone. Näiteks kahe üksteise sisse asetatud nõu abil võib boolist saada tõeline pilgupüüdja sünnipäevapeol.

Uudne kuivjää kasutusala on Cryoclean puhastusmeetod, kus pindu puhastatakse samal põhimõttel nagu liivapritsiga, kuid pinnale pritsitakse liiva asemel kuivjää graanuleid nii, et ka raskesti eemaldatav mustus eraldub.

Kuivjääpuhastus on keskkonnasõbralik, kuna ei kasutata kemikaale. Selline puhastusmeetod on ka jäägivaba, ei teki heitvett ega jääkliiva. Jäägraanulid on võrreldes liivaga pehmed ning nendega saab puhastada ka õrnemaid pindu. Sellisel moel puhastamine on täiesti kuiv ning sellepärast sobib hästi materjalidele, mille puhul ei saa või ei soovita kasutada vett, lahusteid, liiva vmt. Hõlpus on kuivjääga puhastada näiteks õli, rasva, liimi, tahma, värvaineid, tolmu, kummi- ja plastmassijäänuseid.

Kuivjääga puhastamise tehnoloogiat rakendab Eestis OÜ CLE Baltic.

Autor: Arvo Kaasik