Leedo seljatas Libliku lihatööstuse ostul

Nimelt otsustas lihatööstuse omanik Saaremaa Liha- ja Piimaühistu esitada ühistu volinike koosolekule ettepaneku müüa lihatööstus Vjatšeslav Leedole kuuluvale ASile Saare Finants.

Maalehe andmetel on tööstuse müük varem jutuks olnud just Saare Tootjate Liidu esimehe, sigalate ja söödatehase ühe omaniku Prits Libliku ähvarduse tõttu ehitada muidu endale uus lihatööstus ning läbirääkimiste alustamine Leedoga oli üllatav.

Prits Libliku poeg, ärimees Tullio Liblik ei olnud reedel kaotusest löödud, vaid suhtus müüki hästi, kuna tema hinnangul vajavad Saaremaa tootjad korrastatust ja stabiilsust. "Ja kui selgus saabub, siis ei ole äga suurt emotsionaalset vahet, on need ostjad mina, minu isa või Vjatšeslav Leedo. Peaasi, et ettevõte oleks kindlalt juhitud ja turul kindla positsiooniga Saaremaa toode," rääkis Liblik.

Miks eelistati Leedot temale, Liblik öelda ei osanud. "Kui uks läbirääkimisteks jääb avatuks, oleme nõus jätkama," väljendas Liblik jätkuvat ostuhuvi.

Tööstuse juhi Andi Saagpaki sõnul on müügiotsusest veel vara rääkida ja see sünnib ikkagi üldkoosolekul. "Mina küll ei julge pead anda, et see on otsus," ütles ta.

Ka omanikke esindav nõukogu esimees Aarne Lember ütles ajalehele Oma Saar, et müügiotsus tuleb arutlusele tõenäoliselt jaanuari teisel nädalal ning kui osanikud ei ole nõus, jääb müük ära.

Miks eelistas nõukogu Leedot Liblikutele, ettevõtte juht Saagpakk öelda ei osanud.

"Kombinaadil on praegu erinevatel põhjustel seisak, kuid tunnen jõudu siiski praeguste juhtidega olukorda parandada. Töökohad kindlasti säilivad ja tahaks väga loota, et ka kvaliteet säilib või muutub isegi paremaks ning toodang jääb naturaalseks, mitte ei minda üle palju levinud "pudrutootmisele"," kommenteeris ostuhuvi Vjatšeslav Leedo iseenda ajalehele Oma Maa.

Leedo maksab lihatööstuse eest 55 miljonit krooni ja võtab üle ka kogu lihatööstuse laenukoorma ja muud kohustused. Koguhind on umbes 80 miljonit krooni, lisaks vajab tööstus kohe vähemalt 20 miljoni kroonist investeeringut.

"Sellel aastal oleme tulnud omadega kasumi poolele," iseloomustas ettevõtte käekäiku Saagpakk ja lisas, et paar aastat on oldud kahjumis.

Ühistu liikmete seisukohalt on lihatööstus vähem tähtis kui piimatööstus, kuna enamik liikmeid on piimatootjad ning lihatootmine on paljudele neist vaid kõrvalharu.

Müügist saadav raha on kavas paigutada piimatööstuse kaasajastamisse ning ELi nõuete täitmisse. Lemberi sõnul on piimatööstuse tulu läinud seni valdavalt talunikele piimaraha maksmiseks, investeeringuteks pole sisuliselt midagi jäetud.