Aleksei Hõbemägi - kogu elu sündmuste keerises

"Jah, võin oma poegade üle uhkust tunda," tõdeb isa. Ja loomulikult võib Aleksei Hõbemägi uhkust tunda ka oma hindamatu panuse üle kodumaa masinatööstuse arendamisse.

Valitud elukutse ei tulnud tema puhul juhuslikult, nagu oleme harjunud sageli elulugudest lugema. Aleksei Hõbemäe puhul oli valik tööstuse ja tehnika eriala kasuks pärast Tartu Tööstuskeskkooli astumist 1940. aastal, mil esimene Eesti Vabariik elas oma viimaseid päevi, teadlik ja kindel siht.

Tähelepanuväärne on tema ametikäik - Aleksei Hõbemäel on oma ligemale 60 aastat kestnud karjääri jooksul olnud vaid neli töökohta.

Esimeseks töökohaks sai juba aspirantuuris õppimise ajal Tallinna Juveelitehas, sellele järgnes seitse aastat toonase Eesti Rahvamajanduse Nõukogu masinaehituse valitsuses, seejärel 33 aastat Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudis ning alates 1991. aastast tänini Eesti Masinatööstuse Liidus (EMTL).

Ma ei saa küsimata jätta, milles siis ikkagi peitub see tõmme, mis on sundinud Hõbemäge aastakümneid samade liistude juurde jääma ning mis nüüd, kui võiks rahumeeli pensionipõlve nautida, ikka veel aktiivses tegevuses hoiab. Peale n-ö ametliku töö EMTLis on Hõbemägi tegev nii TTÜ kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli teadusnõukogus jm.

"Nende töökohtade ühisjoon on see, et ju siis saatus on lihtsalt nõnda tahtnud. Juveelivabrikusse läksin tööle kohe selle asutamise järel. Samuti rahvamajanduse nõukogusse - kohe asutamise hetkel. Ja sama lugu oli ka elektrotehnikainstituudis, olin seal vist neljas töötaja," meenutab Hõbemägi. "Eesti taasiseseisvumise alguses olin aga juba EMTLi asutamise juures. Nii et olen sattunud kõikide nende organisatsioonide alguse juurde, olen nende edenemist näinud ja püüdnud sellele jõudumööda kaasa aidata ning sellepärast on kogu see areng olnud väga huvitav."

Kui asutati Tallinna Juveelitehas, koondati sellesse endisaegsed väikesed kullasepatöökojad ning senine käsitöönduslik tootmine pidi muutuma tööstuslikuks. See tähendas uue tehnoloogia väljatöötamist, sest uus juveelitehas kasutas näiteks kuus paar tonni hõbedat ja kümmekond kilo kulda.

"Tegime spetsiaalsed stantsid ja tehas läks käima, kuigi alguses oli rohkem kahtlejaid kui entusiaste," räägib Hõbemägi.