Robot sobib hästi rutiinse töö jaoks

Tootmises kasutatavad robotid erinevad suuresti messidel demonstreeritavatest inimesekujulistest tegelastest, kes oskavad tere öelda ja kohmakalt ringi jalutada, aga neil puudub praktiline väärtus, eriti arvestades selliste masinate keerukust ja kõrget hinda.

ASi Saint-Gobain Sekurit Eesti IT-spetsialist Toivo Põld iseloomustab tööstuslikku robotit justkui ühekäelist inimest, kes on võimeline sooritama kuut liigutust.

Käesoleva aasta alguses oma Elvas asuvas autoklaaside tehases neljanda roboti tööle rakendanud Saint-Gobain Sekurit kasutab neid põhiliselt selliste operatsioonide automatiseerimiseks, kus inimesed jääksid liini täisvõimsuse saavutamisele n-ö jalgu. Viimane Saksamaa firma Kuka robot KR60-3 on varustatud vaakumtõsteseadeldisega, mis võimaldab võtta laost toorikklaasi ja suunata see vajaliku intervalliga liinil edasi, kus sellest õiges mõõdus autoklaasid välja lõigatakse.

Protsessides, kus tuleb anda hinnanguid, jääb põhiliseks otsustajaks inimene. Mis aga ei tähenda, et robotitel intelligentsus täiesti puuduks. Vastavate andurite olemasolu korral oskab robot hinnata erinevaid olukordi. Paraku siiski ainult sääraseid, mis talle on ette programmeeritud. Näiteks Kuka robot "teab", kui palju klaasitahvleid on pakis, oskab hinnata tahvli suurust ja paksust. Kui talle aga sokutada ette vineertahvel, siis ei praagi ta seda välja, vaid talitab samamoodi nagu klaasigagi.

"Robot kui seade on alati sarnase ehituse ja tööpõhimõttega, unikaalseks muudavad selle konkreetse tehase vajaduste täitmiseks mõeldud lisaseadmed," selgitab Toivo Põld.

Saint-Gobain Sekurit tänu uuele seadmele inimesi ei koonda, vabanenud töötajaid saab kasutada mujal ja otstarbekamalt. Umbes paar miljonit krooni maksev robot teenib ennast Põllu hinnangul tagasi paari-kolme aastaga.

Robotile vajaliku terviklahenduse peab kokku monteerima kohapealseid vajadusi arvestades. Nii võib roboti tööorganiks olla jootekolb, lõikur, frees või andur toodangu kvaliteedi kontrollimiseks.

Tööstusautomaatika projekteerimise ja valmistamisega tegeleva OÜ IPO Automaatika müügijuht Heldur Hibus märgib, et robotite kasutuselevõtu eesmärk on tööjõukulude vähendamine.

"Inimesed ei tee heameelega monotoonset tööd. Samas saab roboti üksluiset või füüsiliselt rasket operatsiooni tegema rakendada," räägib Hibus, kelle sõnul tasub automatiseerimine ennekõike ära vahetustega töö või suurte koguste puhul, ka on masin võimeline inimesest täpsemat tööd tegema.

"Kahe-kolme aastane tasuvusaeg on väga hea. Mõned ettevõtted arvestavad tasuvusajaks aga 5-7 aastat ja on ka sellega rahul," lisab Hibus.

Spetsialistid loodavad, et siiani peamiselt tööstuses rakendust leidnud robotid muutuvad üha intelligentsemaks, väiksemaks ja odavamaks, mis soodustab nende kasutuselevõttu kas või kodumajapidamistes.

2006. aasta novembri lõpus käivitus Tallinna Tehnikaülikooli ning ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskuse algatatud 6. raamprogrammi ROBOSWARM projekt. Tänu rahvusvahelisele koostööle ning ELi rahastusele saavad Eesti partnerid võimendada oma 1,4 miljoni krooni suurust investeeringut 30 miljonile kroonile.

ROBOSWARM projekti põhieesmärk on välja töötada lahendus lihtsate ja odavate robotite võrgustamiseks, mille tulemusena on robotid võimelised omavahel ülesandeid jagama, suhtlema töökeskkonnaga ja sellest aru saama. Sisuliselt luuakse rumalatest ja odavatest robotitest robotiparv, mis on tervikuna intelligentsem kui tema iga üksik liige eraldiseisvalt.

Koostöös partneritega näidislahendus, kus koristusrobotite parv on iseseisvalt suuteline hoidma puhtana haigla, tööstuse või mõne muu hoone ruume.

Projekti praktilised tulemused on rakendatavad ka välitingimustes, näiteks põllumajanduses põldude väetamisel, keskkonna seirel ja saaste likvideerimisel.