Soome võiks anda eestlastele aega

Tänane Äripäev kirjutab maksulaksust, mille andis Soome seal töötavatele Eesti firmadele, kes polnud end 1. jaanuariks Soome maksu kinnipidajate registris arvele võtnud.

Äripäeva meelest lahendaks olukorra see, kui Soome valitsus annaks meie ettevõtjatele ajapikendust registris arvele võtmiseks. See oleks kasulik Soomelegi - annaks oma ametnikele aega uute reeglitega harjumiseks, seisukohtade täpsustamiseks ja nende selgitamiseks.

Iga riigi seadused on selle riigi enda siseasi ning kõrvalistel isikutel või institutsioonidel ei sobi neid arvustada. Toimetus saabki ajapikenduse andmist Eesti ettevõtjaile üksnes Soomele soovitada.

Seadus, mis kohustab sealset töö tellijat enne lepingu sõlmimist allhankijate ja renditööliste tausta uurima, on mõeldud musta töö ohjeldamiseks ja hoiab kahtlase mainega ettevõtted Soomest eemal. Seega pole meil seaduse vastu midagi - tegutseb ju ka toimetus selle nimel, et äri Eestis eetilisemaks muutuks. Segaduse tõi hoopis info kesine liikumine seaduse rakendamisel.

Loost selgub, et Soome maksuametki annab vastuolulist infot. See on märk kiirustamisest seaduse jõustamisega - Soome parlament võttis selle vastu alles mullu sügisel ning sealsed ametnikudki pole jõudnud uusi reegleid endale selgeks teha. Samuti kestavad registreerimisjärjekorrad praegu märtsini.

Toimetuse meelest ei ole seega päris õige karistada Eesti ettevõtjaid nende vähese informeerituse pärast. Ettevõtjate arved on sisuliselt külmutatud - peatöövõtja ei kanna registreerimata alltöövõtja arvetele raha töö eest üle ja kui kannabki, võtab maksuamet oma 13 protsenti. Kannatavad tegelikult lihtsad ehitustöölised ja teenindajad - need, kellele Soome Ametiühingute Keskliidu juhataja asetäitja Matti Viialainen mullu juulis Äripäeva veergudel soomlastega samaväärset palka lubas. Praegu on paljude väikefirmade töötajad tühjade kätega.

Eesti ettevõtjad on aga saanud nii rahalise kui ka moraalse laksu - Soome on praegu kõik, nii sulid kui ka lihtsalt teadmatud, ühte patta pannud. See mõjutab iga firma mainet Soomes. Väikeettevõtja võib kaotada oma töötajate usalduse ja neist ilma jääda ehk sisuliselt pankrotti minna. Toimetus ei usu samas, et Soome soovib tõrjuda tööjõudu, kellest neil endil puudus on.

Soome võttis endale kaks aastat aega, et olla valmis väljast, sh Eestist tuleva tööjõu vastuvõtuks, kohandada selleks oma seadused ning saada tööle järelevalve. Nagu näha, vajavad ka väljast tulijad aega kohanemiseks Soome uute reeglitega.

Apsud välismaal ei too meie inimesi koju tagasi. Eesti riigiasutuste, seega ka valitsuse ja peaminister Andrus Ansipi leigus oma kodanike käekäigu suhtes viib nood Eestist veel kaugemale, kust hoopis harvemini koju põigatakse.

Autor: ÄP