Poliitreklaam jätab külmaks

Gümnasist Mart Valneril on võimalus anda Riigikogu valimistel esimest korda enda hääl. Valiku tegemisel ta erakondade valimislubadustest ei lähtu, tema jaoks on olulisemad erakonna maine ja suutlikkus poliitilisel maastikul.

Kaheteistkümnenda klassi õpilane Mart Valner peab ennast poliitikahuviliseks. "Ma olen inimene, kellele meeldib hästi palju kritiseerida. Samas leian, et mul pole õigust seda teha enne, kui ma pole muutuste heaks mitte midagi teinud." Mardi meelest on kodaniku kõige suurem õigus poliitikas rääkida kaasa. Kui selline võimalus on inimestele antud, peaks seda noormehe arvates kindlasti kasutama.

Mardi valimiseelistuseks on Sotsiaaldemokraatlik Erakond: "See on erakond, mis ei ole kunagi midagi väga hullu korda saatnud. Nad ajavad rahulikult oma asja, nad on alati olemas." Plussiks on Mardi meelest ka see, et nende valimiskampaania on olnud suhteliselt tagasihoidlik ja mitte liialt pealetükkiv.

Mart ei lähtu hääletamisel valimislubadustest: "Ma vaatan pigem seda, mida erakond konkreetselt korda on saatnud. Valimislubadused pole aluseks." Noormehe jaoks loevad teod ja senine kompetentne poliitiline käitumine tunduvalt rohkem.

"Valimislubadused tunduvad kuidagi utoopilised. Kui kõik valimislubadused täidetaks, olnuks Eesti juba kümme aastat tagasi Euroopa kõige rikkam riik."

Aktiivselt internetti kasutav noormees eelistab anda oma hääle siiski valimisjaoskonnas. Esimese korra ärevus kaoks arvuti taga ära. Eesti noori Mart väga aktiivseteks poliitikas kaasarääkijateks ei pea.

"Millest sa midagi ei tea, see ka ei huvita," toob Mart välja Eesti noorte ükskõikse suhtumise põhjuse. Noorte passiivne suhtumine poliitikasse on noormehe meelest osalt ka koolisüsteemi viga. Õpikud jäävad reaalelust maha ning õpetajadki ei jõua pidevalt päevakajalisi teemasid lahti rääkida.

Erakondade ärapanemispoliitika