Poliitreklaam jätab külmaks

Valimismöllu ja poliitilisse propagandasse on valimisõigusega noored vanuses 18-26 täiesti sisse arvatud. Nende häälte mõjutamiseks on võetud kasutusele prääniku meetod: tasuta haridus, kõrgem palk, üliõpilastele 2000kroonine õppetoetus - kõigest mõned lubadused, mis noorte hääli püüdma peaksid.

Uurisin kolme noore käest, millised on nende valimiseelistused ning kas ja kui palju nad selle langetamisel lähtusid erakondade valimislubadustest.

Noored täitsid ka Postimehe kodulehel oleva valimismängu "Keda valida?" küsimustiku, et saada aimu, keda valida.

Gümnasist Mart Valneril on võimalus anda Riigikogu valimistel esimest korda enda hääl. Valiku tegemisel ta erakondade valimislubadustest ei lähtu, tema jaoks on olulisemad erakonna maine ja suutlikkus poliitilisel maastikul.

Kaheteistkümnenda klassi õpilane Mart Valner peab ennast poliitikahuviliseks. "Ma olen inimene, kellele meeldib hästi palju kritiseerida. Samas leian, et mul pole õigust seda teha enne, kui ma pole muutuste heaks mitte midagi teinud." Mardi meelest on kodaniku kõige suurem õigus poliitikas rääkida kaasa. Kui selline võimalus on inimestele antud, peaks seda noormehe arvates kindlasti kasutama.

Mardi valimiseelistuseks on Sotsiaaldemokraatlik Erakond: "See on erakond, mis ei ole kunagi midagi väga hullu korda saatnud. Nad ajavad rahulikult oma asja, nad on alati olemas." Plussiks on Mardi meelest ka see, et nende valimiskampaania on olnud suhteliselt tagasihoidlik ja mitte liialt pealetükkiv.

Mart ei lähtu hääletamisel valimislubadustest: "Ma vaatan pigem seda, mida erakond konkreetselt korda on saatnud. Valimislubadused pole aluseks." Noormehe jaoks loevad teod ja senine kompetentne poliitiline käitumine tunduvalt rohkem.

"Valimislubadused tunduvad kuidagi utoopilised. Kui kõik valimislubadused täidetaks, olnuks Eesti juba kümme aastat tagasi Euroopa kõige rikkam riik."

Aktiivselt internetti kasutav noormees eelistab anda oma hääle siiski valimisjaoskonnas. Esimese korra ärevus kaoks arvuti taga ära. Eesti noori Mart väga aktiivseteks poliitikas kaasarääkijateks ei pea.

"Millest sa midagi ei tea, see ka ei huvita," toob Mart välja Eesti noorte ükskõikse suhtumise põhjuse. Noorte passiivne suhtumine poliitikasse on noormehe meelest osalt ka koolisüsteemi viga. Õpikud jäävad reaalelust maha ning õpetajadki ei jõua pidevalt päevakajalisi teemasid lahti rääkida.

Erakondade ärapanemispoliitika

Maria Ader tunneb kindlat kohustust valima minna. Erakondadevaheline materdamine heidab Maria meelest poliitikutele negatiivset varju.

22aastane IT-spetsialistina töötav ja sama eriala ülikoolis õppiv Maria Ader läheb kindlasti valima. Neiu kindel eelistus on Reformierakond. "Nende valimisprogramm ühtib minu nägemusega."

Maria jaoks sõltub valiku langetamine kohati kandidaadi tuntusest, olulised on ka lubadused.

Neiu suhtub erakondade omavahelisse materdamisse halvustavalt. "Kõige haledam valimisreklaam on Keskerakonnal - Reformierakonna valimisloosungite maha tegemine. Ka valimiste reklaamiraha võiks kasutada otstarbekamalt. Tekib tunne, et inimeste hääli saab raha eest osta," lisab Maria.

Eelistada tuleb poliitiliselt kompetentseid kandidaate

Tudeng Margit Merimaa arvab, et noorte valiku langetamine ei tohiks kujuneda valimisnimekirjast lemmik sportlase, eksmissi või laulja otsimiseks. Eelistus peaks lähtuma ikkagi kandidaadi poliitilisest kompetentsusest.

19aastane tudeng Margit Merimaa peab valima minemist väga oluliseks sammuks. "Ma arvan, et see on iga inimese kohustus. Olles Eesti riigi kodanik võiks hoolida, mis riigi eesotsas toimub," selgitab neiu, valima mineku põhjusi.

Margit lubab enda hääle anda Reformierakonnale. Samas toob ta välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisplatvormi ja -lubadused, mis on tema silmis ka väga tugevad. "Erakonna maine ja see, mida nad on eelmistel aastatel suutnud teha, loeb palju. Selle põhjal kujuneb hinnang."

"Noored langetavad tihti valiku kandidaatide tuntuse alusel," arvab Margit. Populaarseid kultuuritegelasi või sportlasi valitakse peamiselt ikka nende tööalaste kordaminekute tõttu.

See, kui palju mõni pallur või eksmiss poliitikat jagab ja erinevatel teemadel kaasa oskab rääkida, ei mängi enam rolli. Margitit häirib valimiste puhul meeletu reklaam: "Silma on jäänud eriti suured valimisplakatid, pooled maja seinad on kellegi nägusid täis. Milleks seda vaja on? Valimiskampaaniad ei pea olema nii gigantsed. Seda raha võiks hoopis otstarbekamalt ära kasutada."