Piimatootjad hädas laenuraha maksmisega

Nii juhtuski, et juba möödunud aasta algul turgutas mitu piimatootjat ning tööstust end mitmemiljoniliste laenudega, mille tagatiseks seati ettevõtteile pante. Laenude tähtajaks tagastamisega jäädi aga ikkagi hätta.

Ligikaudu 300 piimatootjat ühendav E-Piim seadis mullu neli kommertspanti ligi 38 miljoni kroonise laenu tagatiseks. Veidi hiljem tekkisid tal esimesed raskused maksete tasumisega.

"Võidurelvastumise maik on juures, see on selge," kommenteeris E-Piim juht Jaanus Murakas viimaste aastate investeeringuid. "Ei tule nii kiiresti tagasi, kui tahaks," lisas ta. "Oleks vaja tõsta piima hinda."

Just piima ja sealiha tootmine on Eestis arendamiseks kõige mõistlikumad põllumajandusharud, sest ilmastikurisk on oluliselt väiksem kui näiteks teraviljakasvatuses. Kui võrrelda olukorda põhjanaabritega, siis on Eesti ettevõtted oluliselt efektiivsemad kui Soome ja Rootsi ettevõtted, kelle tegevus baseerubki toetustel.

Andres Oopkaup, põllumajandusministeeriumi asekantsler

Üldjuhul on investeerimisvajaku täitmine ennast õigustanud, kuna Euroopa Liidu turukorraldus tagab kõrgemad hinnad ning investeerimist toetatakse.

Tekkinud on ELi turuhinna kõigutamatuse illusioon.

2003. aasta põllumajandusreformiga vähendati aga sekkumishindu ja tulevikus võib see korduda.

2006. aasta oli ekstreemne looduslike tingimuste poolest, kuid tootjad said hästi hakkama ning nende raskusi peaks nimetama ajutisteks.

Viimast tõestab ka piimatoodangu suurenemine.