Louis kutsub külla

Trompetist ja laulja, džässmuusika olulisim suunanäitaja Louis Armstrong oli mees, keda elava džässipühaku kuulsusest hoolimata staarikompleksid ei puudutanud. Isegi lähikonna põngerjad armastasid tema juures trompetimängu kuulamas käia. Tõsi, mitte tihti, kuna aastas 300 kontserdiga töögraafikusse oli kodust elu keerukas sisse kirjutada. Siiski elas trompetist õnnelikult Queensis koos oma neljanda abikaasa Lucille'iga 1943. aastast kuni surmani 1971. Ta oli New Yorgi Queensi linnaosas Corona naabruskonna lemmik, kinnitab Michael Cogswell, Louis Armstrongi majamuuseumi direktor.

20. sajandi ühe mõjukaima mehe maja näeb praegu välja peaaegu nagu iga teine 107. tänava eramute rivis. Ometi on see muutunud tõeliseks palverännakute sihtkohaks. Ehkki hoonet pole lihtne leida, tullakse sinna kõikjalt maailmast, et viibida korraks töötoas või seista hetkeks rõdul, kus trompetist armastas naabreid oma säravate meloodiliste improvisatsioonidega lummata.

Maast laeni hõbedane garderoobiruum ning kuldne peegelseintega vannituba võivad esialgu disainiideena küll üllatada, ent terves majas valitseb helge aura, mis aitab elustada pilte selle kodu argipäevast. Satchmo-müüdile annab elu võimalus kuulata majas toimunud jutuajamiste salvestusi. Armstrongil oli harjumus salvestada kõike, mida sõpradega arutati. Tema töötoa fonoteegis on tuhatkond lindirulli muusikat ja muid jäädvustusi. Karbikaaned on muidugi trompetivirtuoosi enda kujundatud - ajaleheväljalõigetest, fotodest ja käsitsi kirjutatud tekstist kokku kombineeritud kollaažid.

Queensis on olnud paljude džässi suurkujude kodu. Armstrongi maja on aga kogu maailmas üks vähestest, mis säilinud sellisena, nagu see oli muusiku eluajal. Töötoa laual on tumeda raamiga prillid ja käsikirjaline täpsustustega kontserdigraafik, baarikapi klaasi taga parimad napsud ja seinal praegu juba 80ndais laulja Tony Bennetti enda tehtud maal. Peremees oleks justkui hetkeks lahkunud ning naaseb peatselt, et jätkata kirjatööd.

Armstrongi lapsepõlv möödus 20. sajandi alguse New Orleansis Battlefieldi linnaosas ülivaestes tingimustes. Seevastu tema enda kodust sai toonase Queensi uhkus. Seal on eritellimusel tehtud tolle aja kohta ultramoodne ja kallis kodu- ning salvestustehnika. Hoovi kujundati Lucille'i juhendamisel Jaapani stiilis ja grillikojaga aed, mis oli toona suisa revolutsiooniline uuendus aiakujunduses. Nüüd korraldatakse aias tasuta kontserte, kus esinevad tänapäeva parimad džässmuusikud. Aed on tulvil lapsi, nagu ka Armstrong ise oleks tahtnud.

Aukartust äratavalt pikalt - aastatel 1919 kuni 1971 - jäägitult muusikale pühendunud Armstrong soovis, et tema pärand jääks kõigile kättesaadavaks. Nii on ka tema kodu uksed kõigile avatud.

Fotod: Louis Armstrong House & Archives ja Madli-Liis Parts