Raskekahurvägi Rock Cafés

Artikkel

- Uudised
- 26. aprill 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raskekahurvägi Rock Cafés
3. mail on heavy metal'i austajad oodatud Tallinna Rock Cafésse, kus annab kontserdi briti heavy metal'i tõeline raskekahurvägi Saxon.
Puhkepäevale andis intervjuu trummar Nigel Glockler.
Palju ise Saxonit kuulad?
Maru harva kuulan neid albumeid, kus ma ise kaasa olen teinud. "The Inner Sanctum" on mu lemmik Saxoni albumitest.
Kuidas teie looming sünnib?
Põhiliselt sünnivad esmased ideed kodus - meil kõigil on kodus mingisugune lindistamisvarustus.
Doug astub vahel läbi ja siis töötame koos mõne idee kallal. Teised tüübid möllavad samuti kodus oma ideedega. Kõik kodudes tekkinud ideed paneme kokku Bostoni stuudios, nii et mängime neid ideid ja vaatame, mis välja tuleb. Päris palju loomingut sünnib ka niisama jämmides. Kõik lugude nimede ideed kleebime stuudio seinale - kui mängimise ajal mõne rifi meeleolu mõne nimega haakub, siis lihtsalt sobitame nad omavahel kokku.
Naeru ja naudingut või higi ja pisaraid - kumba oled rohkem kogenud?
Mõlemat võrdselt. Kui musa tegemine poleks lõbus, siis ma seda elukutset kindlasti ei peaks, aga ära saa valesti aru - muusiku töö on üks kuradi raske amet! Mul on olnud kaks korda tuuri ajal kopsupõletik ja ükskord pidin USA-tuuril paar nädalat kipsis jalaga hakkama saama. Ent siiski kaalub sellest tööst tulenev nauding igal juhul üles igasugused kannatused.
Ma olen külastanud riike, kuhu ma muidu poleks vist elu sees sattunud, kohtunud väga paljude suurepäraste inimestega ja saanud ka palju uusi sõpru.
Albumi kirjutamine ja tegemine on väga tänuväärne töö, milles on loomingulisust ja palju eksperimenteerimist. Aga seda tehes veedame 12 tundi päevas stuudios luku taga, mis on tegelikult väga pikk aeg - see on see koht, kus tulevad mängu higi ja pisarad. Samas, kui asjad hakkavad paika loksuma ja näed lõpptulemust, siis mõistad, et see oli kogu vaeva väärt!
Endised liikmed on seoses bändi nimega palju probleeme tekitanud. Kas sa suhtled nendega ikka veel?
Vastus on "ei" ja veel kord "ei"! Ma suhtlesin Steve Dawsoniga tükk aega tagasi ja siis saime läbi küll, aga sellest ajast on palju muutunud - ma tõesti ei tea, mis juhtuks, kui me tänaval kohtuks. Jätame selle küsimuse parem sinna paika.
Millega puhkust sisustad?
Mis asi see veel on? Ma mõtlen alati muusikale, ühel või teisel moel. Ma komponeerin ju veel tele jaoks ka, igasugu taustad dokumentaalfilmide jaoks jne.
Muidugi meeldivad mulle ka F1 Grand Prix, tšilli kasvatamine ja india toidu valmistamine. Olen lennanud ka vana biplaaniga "Tiger Moth".
Mu vend elab Lõuna-Prantsusmaal Monaco lähedal, mulle hullult meeldib tal seal külas käia ja ennast totaalselt lõdvaks lasta süües, juues ja päikse käes vedeledes!
Lõpetamisele oled mõelnud?
Sa pead silmas muusika tegemise lõpetamist? Ei iialgi! 1998. aastal pidin bändist viis kuud eemal olema, sest olin rebestanud mingi kaela ja õla vahelise lihase. See ei takistanud mul siiski muusikat luua.
Autor: Martti Leetsaar
Hetkel kuum