Superstaar-linnu pole olemas

Autorid toovadki kinnituseks piisavalt tõestusmaterjali. Kõige kallimates linnades elab aina rohkem jõukaid inimesi. SKP on arenenud riikides kasvanud umbes 3 protsenti aastas ning paljudes arengumaades veel palju kiiremini. Loomulikult ei teki neis linnades maad juurde.

Aga mida need argumendid tegelikult näitavad? Kuigi superstaar-linnades on tõesti kindel hulk maad, leidub küllaga maad mujal, kuhu võib rajada uusi linnu. Ja seda ka tehakse. Tuntuimateks näideteks on pealinnadeks rajatud Brasilia (1950ndad), Canberra (1910ndad), Islamabad (1960ndad), New Delhi (1910ndad) ja Washington DC (1790ndad). Nende linnade edu nii valitsus- kui majanduskeskustena annab kinnitust, et maa saab oma väärtuse hästiplaneeritud linnalt.

Tõsi, selliste linnade rajamine on harv nähtus. Kuid kinnisvaraarendajad oskavad üsna leidlikult rajada glamuurseid väikseid elamupiirkondi suurlinnade lähedusse. Seda juhtub kõikjal ja pidevalt, nii et me ei pane seda enam eriti tähelegi.

Uued linnad kerkivad nagu seened pärast vihma ja meelitavad inimesi eemale vanadest keskusest. Ning tihti näivad need uued linnad värskemad ja helgemad kui vanad, mis tunduvad kaootilised ja lagunevad. Seega ei ole põhjust arvata, et elamu hind mõnes kuulsas linnas pikas perspektiivis aina tõuseb.