Eesti süda: Paide

Teisalt on Paide ääremaa otse Eestimaa keskmes: seoses nelja regionaalkeskuse moodustamisega jäi Paide neist eemale, linnast viidi minema mitmed riigiasutused, nendega koos läksid ka paljud inimesed.

Paide linna kehtivas üldplaneeringus on arengu esmaseks eesmärgiks märgitud olemasoleva elanikkonna säilitamine ja uute elanike piirkonda meelitamine.

Ühelt poolt on vaja tagada hariduse ning kultuuriteenuste hea kättesaadavus, vaba aja veetmise võimalused, teisalt luua uusi töökohti ja arendada välja vajalikud infrastruktuurid.

Kes septembris-oktoobris Paidesse satub, peab arvestama, et linnas käivad suured ehtustööd. Nimelt algab peagi Paides vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ning laiendamine, mille raames pannakse maha üle 60 kilomeetri torustikke.

Projekt neelab Kersti Sarapuu sõnul 200 miljonit krooni, tööd peaks olema valmis 2009. aasta lõpuks. Siis saab hakata tõsisemalt mõtlema ka teede korrastamisele.

Paidel on käsil mitmeid teisigi suuri projekte. "Siiani puudub Paidel oma spordihall, mis valmib järgmise aasta septembriks, ehitatakse ka uus lasteaed ning valmib eakate pansionaat," loetleb Sarapuu. Lisaks uuele spordihallile, kus hakatakse korraldama nii spordiüritusi, kontserte kui ka konverentse, plaanitakse Paide Ühisgümnaasiumi juurde ehitada ka jäähall, mis võimaldab Paides välja arendada ühtse spordikompleksi.

Sarapuu sõnul on juba toimunud mitmed kohtumised Eesti Jäähoki Liiduga ning kindel tegevuskava on paika pandud.

Paide üks prioriteete on vanalinna arendamine, mille süda asub nüüdisaegses linnakeskmes.

Madalad puumajad pisikestes tänavarägastikes ootavad kordategemist ja nüüd on võimalik saada selleks abi ka linnalt. "Paljudel pole võimalik laenu võtta, et maju korda teha," räägib probleemist Paide linnapea Kersti Sarapuu. Nii on loodud eraldi toetused vanalinna majade kordategemiseks. Ka MTÜ SRIK - Säästva Renoveerimise Infokeskus - annab inimestele nõu, kuidas vanade majade hingeelu ja omapära püsima jääks.

Sarapuu räägib, et lõpusirgel on raekoja sisekujunduse renoveerimisprojekt, taastada tahetakse ka munakivisillutis raekojaesisel väljakul. Oma aega ootab Vallitorni puudutav projekt "Ajakeskus".

Vallitorni seitset korrust ühendavad kitsad trepid. Üks lahke tädi, kes parasjagu tolmuimejaga treppe puhastab, soovitab meil kotid neljandale korrusele jätta, siis ei pea tassima. Vantsime edasi vaateplatvormi poole, kust Paide paistab justnagu peopesa peal, tulevikus saab külaline igal korrusel pilgu heita Eesti ajaloo eri etappidesse.

"Turismilinnaks me ei saa, mõisaid ja vallimägesid on igal pool," nendib Sarapuu siiski, kuid lisab, et oluline on ka see, et Paide kodanikul on kusagile minna. Linn tahab hakata kaasa rääkima ka maakonna turismi koordineerimisel.

"Vallimäe jaoks on plaanis teha eraldi sihtasutus, mis haaraks ka ümberkaudsed mõisad enda alla. Paidest võiksid alguse saada ülejärvamaalised turismimarsruudid," lisab Sarapuu.

Rahvastiku koondumisega suurematesse Eesti keskustesse ning nende tagamaadele on vähenenud ka Paide rahvaarv, sellest sügisest liidetakse Paide Ühisgümnaasiumiga õpilaste arvu kahanemise tõttu Paide Slaavi Gümnaasium. Noori tahetakse aga Paidesse tagasi meelitada. "Peame mõtlema, et noortel oleks siin karjäärivõimalusi. Nad ei taha lihttööga tegeleda, peavad nägema, et neil on siin kuskile tõusta," arutleb linnapea.

Plaanid teaduspõhise arengu vallas seonduvad kavandatava Paide kutsekeskkooliga, kuhu võiks luua tingimused uuringute ja laboratoorsete katsete tegemiseks. Teaduspõhise töö integreerimise osas on Sarapuu sõnul toimunud läbirääkimised mitmete firmadega.

Autor: Kadri Tamm