• OMX Baltic0,33%301,02
  • OMX Riga−0,02%892,81
  • OMX Tallinn−0,13%2 066
  • OMX Vilnius0,31%1 206,23
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,19%8 805,83
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,38
  • OMX Baltic0,33%301,02
  • OMX Riga−0,02%892,81
  • OMX Tallinn−0,13%2 066
  • OMX Vilnius0,31%1 206,23
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,19%8 805,83
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,38
  • 14.06.07, 08:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kilekott tassib poodidele mitmekordset kasumit

Tavalist kilekotti müüvad toidupoed vähemalt 200protsendilise juurdehindlusega. Koti materjal on läinud odavamaks, ent visa järjekindlusega küsivad poed selle eest kolmekordset hinda, tuues põhjenduseks keskkonnasäästlikkuse.
Küsides ühelt suurelt kilekotte pakkuvalt firmalt Kek Trading International ASilt hinnapakkumist, selgus, et ostes minimaalselt 8000 puna-valget tavasuuruses ostukotti, on koti tükihind 45 senti. Võib arvata, et suurtes kogustes tellivatele püsiklientidele on kilekoti hind veelgi soodsam. Et enamikus poodides on kilekoti hind justkui kokkulepitult 1.50, teenib pood iga kilekoti pealt vähemalt 1 krooni, kirjutas Äripäev.
Eesti suurim toidukauplustekett Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK), kuhu alla kuuluvad Maksimarket, Konsum, Edu, A O ning E-Ehituskeskus, müüb ühes kuus kokku 750 000 kilekotti. Aastas teenib ETK kilekottide müügilt ligi 9 miljonit krooni.
"Koti müügihinna sisse on arvestatud kõik kulutused seoses koti ostmise, tellimise, reklaami trükkimise, transportimise ja müümisega poes ning eelnevaga seotud riiklikud maksud. Pärast eelnimetatud kulude katmist ei ole kilest ostukottide müügist teenitav tulu märkimisväärne," ütles Eesti Tarbijateühistute Keskühistu kommunikatsioonijuht Regina Aasumets.

Artikkel jätkub pärast reklaami

A-Selveri juhatuse esimees Ain Taube kinnitab, et kilekoti hinna osas pole kaupmeestel mingit kokkulepet. "See, et Eesti toidukauplustes kilekotid tasulised on, tuleneb paljuski meie asukohast Euroopa kaardil ja sellest, et oleme palju eeskuju võtnud just Põhjamaade kaubandusest," rääkis Taube.
"Suure tõenäosusega võib ka väita, et tasuta jagatavate kottide puhul oleks looduse saastamise oht märksa suurem," ütleb ta. Taube lisab, et riidest poekotid on muutumas üha populaarsemaks.
Rimi Eesti Food ASi suhtekorraldusjuht Merike Mikk ütles, et kilekottide tellimine on jaekaubanduse jaoks suur kuluartikkel. "Kui me annaksime selle ostjale tasuta, peaksime selle võrra tõstma teiste toodete hindasid."
Kilekotitootjad väidavad, et eriti kasumlik äri see nende jaoks pole. Näiteks Estiko-Plastarist öeldi, et kuna toote hind on nii madalaks aetud, pole poodide ostukotid nende huvi. Cortex Eesti AS varustab kilekottidega ETK, Prisma, paljusid tarbijateühistute ja majandusühistute poode. Lisaks RR Lektuse ja paljude teiste firmade kauplusi.
Cortex Eesti juhatuse esimehe Peeter Loopere sõnul tellitakse korraga vähemalt üks alus ehk 27 000 kilekotti. "Kilekottide hulgimüük on üsna tagasihoidliku ühiku kasumiga äri. Pigem teenitakse siin suurte mahtude pealt. Pakkematerjalide hulgas on tunduvalt suurema kasumiga tooteid," rääkis Loopere.
Loopere hinnangul suurendaks tasuta kilekottide jagamine nende kasutamist, samas ei aita see kaasa keskkonda säästvale tarbimisele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele