- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallink ja Lindaliinid Läänemerd heitveega ei reosta
Maailma Looduse Fond (WWF) ja ELF kutsusid Läänemerel tegutsevaid laevandusettevõtteid loobuma laevade heitvee laskmisest Läänemerre. Laevanduskompaniisid kutsuti ühinema vabatahtliku leppega mitte lasta heitvett merre ka rahvusvahelistes vetes, kus see on hetkel seaduslik. Laevanduskompaniid peaksid kindlustama, et heitveed puhastatakse pardal või tuuakse kaldal asuvatesse puhastusseadmetesse. Keskkonnasäästliku avaldusega liitus 8 laevafirmat, Eestist liitusid Lindaliini AS ja AS Tallink Grupp. Kokku pöörduti 50 laevakompanii poole kuuel Läänemeremaal. WWF ja ELF loodavad avaldusega inpireerida kõiki Läänemerel opereerivaid laevafirmasid säästma Läänemerd reostusest töödeldes puhastamata heitvett pardal või sadamates.
Maailma Looduse Fondi (WWF) uuring näitab, et enamik Läänemerel opereerivatest kruiisi- ja reisilaevadest ei saa vabatahtlikult lõpetada heitvee laskmist Läänemerre. Aastas tekib laevadel vähemalt 1,6 miljardit liitrit „halli heitvett" (dušši- ja pesuvesi), mis lastakse otse Läänemerre. Reisilaevade tualettidest lastakse vett üle 100 miljoni korra igal aastal ja osa sealsest tekkivast puhastamata „mustast heitveest“ jõuab otse Läänemerre.
Avaldused saadeti kuues Läänemere äärses riigis ligi 50-le laevafirmale, neist vaid 8 laevafirmat nõustusid vabatahtlikult puhastamata heitvee merre laskmisest loobuma. Mitmed laevafirmad tõid esile erinevaid põhjuseid, miks nad ei saa avaldusele alla kirjutada või siis ei reageerinud üldse.
Avalikule avaldusele lõpetada puhastamata heitvee laskmine Läänemerre 2007. aasta lõpuks kirjutasid alla järgmised laevafirmad: Birka Line (Soome), Hurtigruten (Saksamaa), Lindaliinid (Eesti), Molslinien (Taani), Peter Deilmann Reederei (Saksamaa), Seawind Line (Soome), Tallink/Silja Line (Eesti) ja Viking Line ABP (Soome).
Reisi- ja kruiisilaevadel sõidab Läänemerel igal aastal umbkaudu 80 miljonit reisijat. Reisijateveo mahud on pidevalt kasvamas. Laevadelt lastavad heitveed sisaldavad iga-aastaselt kuni 460 tonni lämmastikku ja 150 tonni fosforit, mis soodustavad vetikate, sh toksiliste sinivetikate õitsemist ja vee kvaliteedi halvenemist. Laevadelt lastav heitvesi sisaldab ka baktereid, viiruseid ja teisi haigustekitajaid, samuti puhastusvahendeid ja raskemetalle.
See puhastamata heitvesi soodustab Läänemere eutrofeerumist - vetikate vohamist, mis kahjustab vee hapnikusisaldust ja kokkuvõttes võib põhjustada teiste veeorganismide, sealhulgas kalade surma. Toitainete liiasus on tõsiseks ohuks Läänemere bioloogilisele mitmekesisusele
Vabatahtliku piiranguga said laevafirmad näidata üles huvi säilitada ja taastada Läänemere unikaalset bioloogilist mitmekesisust.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) tegeleb Läänemere keskkonnaprobleemide ja loodushoiuga rahvusvahelises koostöövõrgustikus koos Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere-äärsete riikide harukontoritega. ELFi peamisteks tegevusteks programmis on merekaitsealade loomine ning tegevused, mis on seotud meretranspordi märgatavast kasvust tingitud ohtudega, sh. õlitõrje-alase valmisoleku suurendamine Soome lahe ääres. ELF on algatanud avalikkuse teavitamise ja kaasamise kampaania: operatsioon "Päästerõngas".
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele