Toidutööstus vajab süsihappegaasi kui õhku

Tööstusele on süsihappegaas oluline külmaine, keevitamiseks vajalik kaitsegaas ning seda kasutatakse toiduainete pakendamisel ning jookide karboniseerimiseks. Seega pole süsihappegaas - toosama, mida elusolendid välja hingavad ning mis tekib põlemisel - vaid kasvuhooneefekti põhjustav antikangelane.

Joogitööstus vajab süsihappegaasi karastusjookide, mineraalvee, siidri, mahla ja veini karboniseerimiseks ning õlle süsihappegaasisisalduse reguleerimiseks. Süsihappegaasi abil siirdatakse jooke ühest mahutist teise ning hoitakse mahutites ja torustikes rõhku, et joogid ei puutuks õhuga kokku ja bakterid ei paljuneks.

Õigesse gaasisegusse pakendamine takistab mikroobide teket ja pikendab toiduainete säilivusaega. Süsihappegaasi kasutatakse enim lihatoodete pakendamisel. Näiteks kanaliha säilib õhku pakendatuna kuni nädal aega, süsihappegaasi-lämmastiku segus aga ligi kolm korda kauem. Toores kala seisab gaasipakendis 3-5 päeva kauem värske kui tavalises atmosfääriõhuga täidetud kilepakendis. CO2 hoiab hallituse piimatoodetest eemal. Puhas süsinikdioksiid sobib hästi juustu pakendamiseks, pikendades selle säilivusaega mitu nädalat. Ka puu- ja juurviljad säilivad gaasisegus kauem: näiteks kooritud kartulid on õhu käes nägusad pool tundi, süsihappegaasi-lämmastiku segus aga kuni kümme ööpäeva. Kui leib-sai pakendada süsihappegaasi, säilivad need tavapärase viie päeva asemel 20 päeva.