Aedlinna väike kaunisaed

Juttu imetlusväärsest koduaiast, mida on vahel lausa bussitäie rahvaga vaatama sõidetud, kuulsin ma eelmisel aastal üht Mähel asuvat elamist külastades. Usutlemisel selgus, et tolle aia kujundanud Külli Mägil on tõepoolest Muugal kena kohake, mida ta viimase kümne aasta jooksul usinalt täiustanud on.

Kuna oli sügis ning kõik roheline parasjagu soikumas, sai Külliga kokku lepitud, et järgmisel suvel tuleme ning vaatame aia üle. Õnneks oli see lubadus tal ka saabunud suvel kenasti meeles ja nii avastasidki allkirjutanu ja fotograaf end kesk juunikuud ühe kitsa Muuga suvilatevahelise tänava väravatagusest.

"No mis suvilatega aedlinn see enam on! Nüüd ehitatakse iga suvila uhkeks häärberiks ümber, vaid meie oma on kui nostalgiline meenutus

seitsmekümnendatest," naerab Külli meid vastu võttes. Tema sõnade kinnituseks käib teisel pool tänavat

kõva ehitustöö, ekskavaator mürrab ja töömehed sehkendavad labidatega ringi.

Seda sobimatut taustamüra on õnneks siiski vaid väheseks ajaks. Teisel pool väravaid ootab külalist otsekui teine maailm: roheline, lõhnav ja õitsev. "Kümmekond aastat on selle maalapiga tõsiselt jännata saanud," ütleb

Külli ning tunnistab, et näppude mullaseks tegemine on talle juba lapsest saadik armas olnud.

Aia kujundamine, taimedele õige kasvukoha leidmine, värvide paikasättimine - see kõik on Külli arvates üks otsata tore tegevus. "Eriti meeldib mulle pügades igasuguseid väikevorme kujundada," lisab ta naerdes.

Heas mõttes pügamishulluse musternäidiseks peab rohenäpp ühte täiesti tavalist koonusesse lõigatud kuuske, mille võra on tihe ja vetrub katsumisel, nagu oleks tegu kallerdisega. "Enamik aia külastajaid ei suuda uskuda, et

täiesti tavalise kuusega midagi taolist teha annab," on Külli tulemusega rahul.

"Praegu on ikka hea, lähed puukooli või aianduskeskusesse ja ostad sealt just seda, mida vaja. Kui selleks loomulikult piisavalt raha on," arutleb ta. "Siis kui mina alustasin, tuli suurem osa taimset materjali sõprade aedadest või suisa metsast tuua. Nüüd on mitmed taimed ka puukoolidest pärit. Sealt võib päris põnevad asju leida."

"Ega aed praegugi valmis ole, ikka on midagi vaja ümber paigutada või siis tuleb viimastel talvedel valitsenud ebasoodsate ilmaolude tõttu kuivanud taimed uutega asendada," annab Külli mõista, et aednikul tööpuudust oma aias karta pole.

Peale nähtud aia kujundab Külli tasapisi Kosel asuva kodu ümbrust. "Võtsime endale sinna suure koera. Nüüd püüangi aiakujundust neljajalgse sõbraga kokku sobitada. Üritan tõestada, et ka suure koera pidamine ei ohusta kaunist ja rikkalikku aeda."

Lisaks ootab Küllit juba jupp aega tagasi antud lubaduste täitmine: nimelt on teda ootamas veel kahe-kolme eramuümbruse kujundamine, kui ehitised valmima peaksid. "Igal majaomanikul, eriti aga sellel, kes soovib ise aiakujundusega tegeleda, tasub meeles pidada, et see on kulukas ettevõtmine, mistõttu tasub oma soovid võimalikult varakult selgeks teha. Nii saab ka tulemus parim võimalikest," arvab ta.

Varem asus naaberkrundil kasesalu, millest läbi minnes pääses otse kõrvaltänavale ja vajadusel ka autoga oma suvilakrundile, räägib Külli.

See oli selline kena parkmets, mida samuti tasapisi kujundatud sai. Tema sõnul poleks kunagi osanud arvata, et see rohkem kiilukujuline maatükk võiks mõnele majaehitajale huvi pakkuda.

Aga võta näpust, ühel heal päeval oli see müüdud ja nüüd meenutavad kunagist salu vaid mõned puud, needki uue naabri aia taga.

Fotod: Meeli Küttim