Reklaamiraha vallutab internetti

Internetireklaam on meediaportaalides viimase aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Toomas Leito sõnul on Eestil võrreldes selle ala eesrindlase Skandinaaviaga siiski veel pikk tee käia. Kui seal on internetireklaami turuosa meediaportaalides 20%, jäävad Eestis internetireklaami numbrid sõltuvalt väljaandest praegu veel 5-10% piiridesse. Siiski on Eesti end viimaste aastate jooksul kindlalt naabrite tuulde sättinud.

Eesti liigub Skandinaavia riikide tuules "Interneti tehnoloogiline areng on Eestis olnud niivõrd edukas tänu sellele, et me asume Skandinaavia kõrval nii oskusteabe, investeeringute kui ka elustandardite poolest," märkis Delfi ASi juhatuse esimees Ville Jehe.

Kuigi protsentuaalselt on internetireklaami kasv kordades suurem kui ajalehes, jääb internetireklaam Eesti Päevalehe vastutava väljaandja Aavo Koka sõnul lehereklaamidest teenitavatest rahanumbritest veel maha. "Pikemas perspektiivis on aga selge, et internetis tekivad paremad reklaamivõimalused, ja selles osas tuleb palju tööd teha," märkis Kokk.

Viimase uuendusena on portaalides kasutusele võetud videoreklaam. "Täna võib öelda, et edukamad portaalid on televisioonile juba suhteliselt lähedal," tõdes Jehe, kelle sõnul on videoreklaamist saamas standard, mida kõik edukad portaalid järgima peaksid, et ajale mitte jalgu jääda.

Internetireklaami maht jääb paberväljaannetele veel allaEmori andmetel oli 2006. aastal ajalehtede reklaamimaht Eestis 583 miljonit krooni ja internetireklaami oma 66 miljonit krooni.

Internetireklaam kasvas võrreldes eelneva perioodiga 66%, ajalehtede reklaamitulu kasvas samal ajal 16%. Kui internetireklaam suudaks Eestis jätkata keskmiselt 50protsendilist kasvu, oleks selle maht 2011. aastal ligi 500 miljonit, mis jääb ajalehtede reklaamimahule alla.

Internetireklaami osa oli Eestis 2006. aastal ligi 10% kogu meediareklaamiturust, ulatudes ligikaudu 130 miljoni kroonini.

Emori uuring põhineb andmetel, mis sisaldavad ainult otsingumootorite reklaami ja bännereid, mitte online-kuulutusi ega e-postiturundust.

Vilkuva reklaami taga olgu korralik kodulehtInternetireklaami kasv ei ole niivõrd seotud sellega, et rohkem inimesi kasutab internetti, vaid eelkõige sellega, et on suudetud üles ehitada efektiivne ja tõhus internetireklaami, turunduse ja müügi vaheline põhjuse-tagajärje seoste hulk.

Linnar ViikEesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud

Enamikul reklaamivahendajatest on reklaamiostjatele välja pakkuda väga head võimalused, kuidas analüüsida reklaamikampaania tõhusust, sest klient tahab maksta vaid tõhusa ja toimiva reklaami eest. Selle lihtsa standardi kehtestas juba Google - pole mõtet maksta asja eest, mis ei too raha tagasi.

Samuti on reklaamimüüjad on õppinud aru saama, mis on need asjad, mida on võimalik paremini müüa just internetireklaami abil. Mingeid kindlaid asju on interneti vahendusel väga efektiivne müüa, kui sa oled oma kodutöö ära teinud. Oluline on ka see, et ilusa ja vilkuva reklaami taga avaneks toote müüja kodulehekülg, mis tegelikult seda toodet või teenust kliendile ka pakub. See on teine valdkond, kus on suur edasiminek toimunud.

Reklaami kujunduse ja ülesehituse valdkonnas mingeid suuri muudatusi toimunud ei ole. Kõige olulisem on ikkagi edasiminek reklaami efektiivsuse mõõtmises ja reklaamiostjate kodutöö tegemises.

Internetireklaami hinnad tõusevad kiiremini kui kontaktide arv - 2005 detsember, hinnakirjahind 4900 kr + km, prognoositud kontaktide arv 180 000

Delfi suur bänner 728 × 90 pikslit, kogu keskkond (üks tööpäev):

- 2006 aprill, hinnakirjahind 6450 kr + km, prognoositud kontaktide arv 180 000- 2007 august, hinnakirjahind 8950 kr + km, prognoositud kontaktide arv 200 000Allikas: Mediapool Viseum

Autor: 1706-aripaev