Päikesevõnked katkestavad mobiilikõnesid

Kõiki neid põhjustavad värinad Päikesel, väidab rühm teadlasi. Kuid teised teadlased väidavad, et need pulseerivad võnked ei jõua isegi Päikese pinnale.

Mäslevad liikumised Päikese sees tekitavad erinevaid laineid, näiteks helilaineid, mida kutsutakse p-laineteks ning g-laineteks. G-lained tekivad, kui Päikese sügavikest ülespoole tõusnud materjal taas gravitatsiooni mõjul tagasi tõmmatakse, tegelikult meenutavad need lained üles ja alla loksuvaid merelained.

Mõlemad lained vibreerivad väga aeglaselt: p-lained sagedusega kord mõne minuti kohta ning g-lained veelgi harvem - kümnetest minutitest kuni mitme tunnini.

Samas on teised teadlased skeptilised, et need päikeselained Maal midagi mõjutada saaks. "See tundub mulle äärmiselt ebatõenäoline," ütles NASA Marshalli kosmosekeskuse füüsik David Hathaway, kes tegeleb Päikesega.

Nii on mõnedes uuringutes väidetud, et need võnked ei suuda üldse Päikeselt väljuda. Teoorias peaksid g-lained selleks ajaks, kui nad Päikese pinnale jõuavad nii nõrgad, et ei suuda päikesetuuli mõjutada.

Kuid Thomsoni sõnul võivad Päikese pinna magnetväljad aidata g-lainetel välja pääseda.

Kui teadlased võtavad omaks, et p- ja g-lained suudavad Päikese pinnalt välja pääseda, siis jäävad nad siiski kindlaks -lained kaovad kaootilistes päikesetuultes ammu enne seda, kui neid oleks võimalik Maal registreerida. Thomson väidab vastu, et arvutisimulatsioonide abil on õnnestunud tõestada, et võnked ei kao päikesetuulte keeristes kuhugi.

Hathaway on nõus, et päikesetuuled võivad avaldada mõju maapealsetele elektrijuhtmetele, aga ta jääb skeptiliseks, et seda suudavad tekitada g-lained.