Päikesevõnked katkestavad mobiilikõnesid

Kõiki neid põhjustavad värinad Päikesel, väidab rühm teadlasi. Kuid teised teadlased väidavad, et need pulseerivad võnked ei jõua isegi Päikese pinnale.

Mäslevad liikumised Päikese sees tekitavad erinevaid laineid, näiteks helilaineid, mida kutsutakse p-laineteks ning g-laineteks. G-lained tekivad, kui Päikese sügavikest ülespoole tõusnud materjal taas gravitatsiooni mõjul tagasi tõmmatakse, tegelikult meenutavad need lained üles ja alla loksuvaid merelained.

Mõlemad lained vibreerivad väga aeglaselt: p-lained sagedusega kord mõne minuti kohta ning g-lained veelgi harvem - kümnetest minutitest kuni mitme tunnini.

1990ndate keskel väitis Kanada Queensi ülikooli inseneri ja statistiku David J Thomsoni juhtimisel töötanud teadlaste rühm, et nägid päikesetuultes pulseerimisi - Päikeselt tulevad osakesed võnkusid p- ja g-lainetega vastavuses.

Andmed kogus sond Ulyses, mis saadeti kosmosesse Päikest uurima 1990. aastal. Teadlased oletasid, et päikesevõnked tekitasid päikesetuules korrapärast pulseerimist.

Nüüd väidab Thomsoni töörühm, et need lained ei mõjuta mitte ainult päikesetuult, vaid ka maapealseid looduslikke protsesse ning siinseid tehnilisi seadmeid.

Veealustes kaablites ilmneb seletamatuid pingekõikumisi, mille perioodilisus kattub p-lainete omaga. Samuti täheldavad seismograafid Maal pikaperioodilisi laineid, mis meenutavad g-laineid. Katkenud mobiilikõnede arv on samuti päikesevõngetega kooskõlas.

"Me ei suuda leida midagi muud, mis suudaks tekitada sellise sagedusega laineid ning oleks nii stabiilne," ütles Thomson. Ulyssesi poolt kogutud info põhjal ilneb, eet need võnkumised püsivad muutumatutena aastate kaupa.

Kuid kuidas päikesetuultes kajastuvad võnked suudavad Maal selliseid mõjusid põhjustada?

Päikeseaktiivsusest tingitud magnettormid mõjutavad elektriliine, seega võivad nad avaldada mõju ka merealustele kaablitele. Ent see, kuidas päikesevõnked mõjutavad mobiilisignaale, pole teada.

Thomson oletab, et maapõues leiduvad magnetiliste omadustega materjalid, näiteks nikkel, võivad reageerida päikesetuule võngetele. "Igatahes on tegu veidra fenomeniga," ütles Thomson New Scientistile. "Võnked ei ole väga suured, aga need on mõõdetavad."

Samas on teised teadlased skeptilised, et need päikeselained Maal midagi mõjutada saaks. "See tundub mulle äärmiselt ebatõenäoline," ütles NASA Marshalli kosmosekeskuse füüsik David Hathaway, kes tegeleb Päikesega.

Nii on mõnedes uuringutes väidetud, et need võnked ei suuda üldse Päikeselt väljuda. Teoorias peaksid g-lained selleks ajaks, kui nad Päikese pinnale jõuavad nii nõrgad, et ei suuda päikesetuuli mõjutada.

Kuid Thomsoni sõnul võivad Päikese pinna magnetväljad aidata g-lainetel välja pääseda.

Kui teadlased võtavad omaks, et p- ja g-lained suudavad Päikese pinnalt välja pääseda, siis jäävad nad siiski kindlaks -lained kaovad kaootilistes päikesetuultes ammu enne seda, kui neid oleks võimalik Maal registreerida. Thomson väidab vastu, et arvutisimulatsioonide abil on õnnestunud tõestada, et võnked ei kao päikesetuulte keeristes kuhugi.

Hathaway on nõus, et päikesetuuled võivad avaldada mõju maapealsetele elektrijuhtmetele, aga ta jääb skeptiliseks, et seda suudavad tekitada g-lained.