• OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,9
  • OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,9
  • 12.12.07, 16:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas köetakse Päikese krooni

Päikese pinnatemperatuur on "kõigest" umbes 6000 kelvinit, ent selle kohal asuv kroon küünib miljonite kelviniteni. Ehkki energiat tema kütmiseks on enam kui küll, oli soojusülekande mehhanism Päikese pinnalt kroonile seni segane.
Jaapani mehitamata uurimissatelliidi Hinode optilise teleskoobi SOT andmetele tuginedes on USA, Norra ja Jaapani teadlased sõltumatult jõudnud järeldusele, et Päikese pinna läheduses mängivad olulist rolli Alfvéni lained, vahendas Eesti füüsikaportaal. Need magnetvälja ristsihilised võnkumised kannavad energiat magnetiliste jõujoonte sihis.
Päikese pinna lähedal avastati nad väljapaiskunud aine jugade ristvõnkumistest, järelduse õigsusele lisas kaalu kokkulangevus arvutisimulatsiooniga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele