Ülikoolid pööravad ajud rahaks

Eesti suurimatel ülikoolidel on käimas läbirääkimised nii kodumaiste kui ka piiritaguste firmadega, et Eesti teadlaste saavutusi praktilisse kasutusse viia. Kui patendi omamine suurt tulu ei anna, siis koostöö ettevõtjatega aga küll.

Tulu toob koostöö ettevõtetega

Koostöölt ettevõtjatega teenib Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) juba korralikult - mullu 102 miljonit krooni ehk ülikooli teadus- ja arendustegevuse eelarvest tervelt kolmandiku. Haridus- ja teadusministeerium eraldas ülikooli teadustegevuseks 118,5 miljonit krooni.

ME-3 litsentsitulud TÜ-le on miljon krooni aastas, Adamsoo sõnul pole see suur number. Koppel sõnab, et patentidelt veel eriti ei teenita, kuna õigused loovutati koostööpartneritele. "Partnerid ja nende tellitud tööd olid rahastusraskuste tõttu hädavajalikud," räägib ta.

Koppeli sõnul jagatakse leiutise tootmise lepingut sõlmides alati spekulatiivset tulu. "Kunagi ei tea, kas leiutis edukaks osutub," ütleb ta ning lisab, et jaotusel võib lähtuda 25/75 rusikareeglist: 75% täiendavat tulu läheb tootjale. Ülikooli saadav litsentsitasu jaguneb omakorda kolmeks võrdseks osaks leiutajate, leiutajate struktuuriüksuse ja ülikooli vahel. Teadlased saavad eduka leiutise teenitud igast kasumikroonist veidi üle kaheksa sendi.

Teadlased leiutavad aina enam

Eesti ülikoolidel on praegu menetluses rohkem patenditaotlusi kui kunagi varem.

TTÜ-l on praegu leiutistele menetluses kuus rahvusvahelist, 21 Eesti ja hulga välisriikide patenditaotlusi. Iga kuu teavitavad teadlased ülikooli kahest-kolmest uuest leiutisest.

Päikeseelementidega tegeleb korraga kaks gruppi, pole välistatud kahe uutel tehnoloogiatel töötava tehase rajamine Eestisse. Loodusteadustes püüeldakse Alzheimeri tõve ja vähiravimite väljatöötamise poole. Meditsiiniga haakub ka kevadel patenteeritud südamerütmuri arendus, koostööd tehakse ka ühe Johnson Johnsoni gruppi kuuluva firmaga ning TTÜ spin-off'iga SmartImplant.

Kui Tartu Ülikool sai 2005. aastal kõigest ühe patendi, siis 2006. aastast saati kaheksa patenti ning esitatud on veel seitse taotlust.

Arendusfaasi on jõudnud koostöös Eesti Maaülikooliga loodud luumurrufiksaator ja müomeeter ehk diagnostikavahend kudede seisukorra hindamiseks. Fiksaatorit arendatakse edasi koos Briti firmaga, kellega on sõlmitud testleping. Müomeetrit arendab ülikooli spin-off-firma.