Askoterm plaanib ära kasutada Vinni kandi biojäätmed

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,14%7 637,76
DOW 300,61%51 778,04
Nasdaq 1,69%26 418,3
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2251,99%65 414,01
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%97,09

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,14%7 637,76
DOW 300,61%51 778,04
Nasdaq 1,69%26 418,3
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2251,99%65 414,01
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%97,09

Tiit Reinart

Ettevõte paigaldas 2006. aasta kevadel Vinni katlamajja kaks 25 kW võimsusega kombijaama.

"Elektrienergiat toodame vaid omatarbeks ja võrku ei müü. Jaam katab elektrienergia vajaduse ka siis, kui võrguelekter puudub," selgitab Askotermi juht Rafik Asadov. Seadmed on pärit Tšehhist. Sealse tehase esindajaga vesteldes tuli tal mõte uurida võimalusi jaama rajamiseks - on ju tšehhidel kogemusi biogaasijaamade ehitamise alal.

Asadov kavatseb hakata biogaasi kasutama kombijaamas elektri ja soojuse tootmisel. Üks võimalus on ka biogaasi veeldamine vedelgaasiks.

Kuna energiakandjad Eestis ja mujal maailmas järjest kallinevad, on uue biogaasitehase eesmärk energia tootmisel ära kasutada võimalikult suures mahus ümbruskonnas leiduvaid bioloogilisi jäätmeid. Toormeks sobivad sealaga, toiduainete ning söödajäätmed, kuivkäimlate sisu, roheline biomass ja piiritusetehaste praagajääk.

Tehasele sai eeskujuks Soome Biovakka jaam, mis on Asadovi sõnul moodne ja meie kliimale sobiv.

Esimese projekti vedamist alustati koostöös MTÜga Vinni Biogaas, kes oli vajalik seoses rahastamistaotlusega. Nii oleks omafinantseering olnud väiksem. Möödunud aastal taotleti projekti teostamiseks raha Norra ja EMP fondist - kuid edutult. Seega läks ligi 6,5 mln eurot maksma pidanud projekt vett vedama.

Näiteks sõltuvalt võimsusest kui ka tehnilistest lahendustest maksavad sellised jaamad kolm kuni seitse miljonit eurot.

Projekti teostumisel oleks jaama maksimumvõimsuseks olnud 125 000 tonni biojäätmeid aastas. Tooraine põhirõhk oligi seatud Rakvere piiritusetehase jäätmetele. Lisaks Rakvere Lihakombinaadi, ümbruskonna loomakasvatuse ja põllumajanduse jäätmele. Biogaasi pidanuks Asadovi kinnitusel saama ligi neli miljonit kuupmeetrit aastas.

Hoolimata ebaõnnestumisest jätkatakse tööd uute partneritega. Lisandunud on ka Nelja Energia OÜ. Nüüd püütakse hakkama saada väiksemate toorme ja tootmismahtudega

"Biogaas on kohalik roheline energia, mida on meil väga palju, kuid see ei leia kasutamist," märgib Asadov, kelle sõnul jäätmete ümbertöötlemisel saab odavamat energiat ja saastatakse õhku vähem.

"Bioenergiast tekib metaan, mille ühe tonni tootmisel jääb keskkonda heitmata ligi 21 tonni süsihappegaasi. Samas jõuavad ümbertöödeldud jäätmed tagasi põllule väetisena," on Asadov biogaasi tootmise kasulikkuses mitmekordselt veendunud.

Samas ei tasu karta, nagu biogaasi tootmisjaam võiks eraldada hingematvat ja imalat haisu.

"Tegemist on täiesti kinnise süsteemiga, kus ruumid on hõrenduse all. See tähendab, et õhk läbib spetsiaalsed filtrid ja hais ei saa levida," selgitab Asadov Vinnisse asulaelanike lähistele Põllu tänavale rajatava jaama kohta.

Askoterm plaanib ära kasutada Vinni kandi biojäätmed

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised