Tartu Ülikool kaalub eksamitele palgata spikerdajaid jahtivad valvurid

Kuigi spikerdatud on ikka ja jälle, pole siiski tegemist süütu või väikese kelmusega – tudengit võib vahelejäämise korral oodata eksmatrikuleerimine.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeprodekaani Irene Kulli sõnul kurdavad massilise spikerdamise üle eelkõige üliõpilased ise: kes on ausalt ära õppinud, tunnevad, et neid koheldakse ebaõiglaselt.

«Tehnika on nii kaugele arenenud, et ei oskagi aimata, mida teha saab,» rääkis Kull. «Mobiilid, i-podid, wireless-ühendused, mis on kõrvaklappidesse sisestatavad, küsimusi pildistatakse mobiiliga ja hiljem saadetakse sinna vastused.»

Irene Kull tunnistas, et õigusteaduskonnas on kaalutud isegi eraldi valvurite palkamist, kes korral silma peal hoiaksid. «Õppejõule on see psühholoogiliselt problemaatiline: see tähendab nuhkimist ja laua alla piilumist ja kõik ei taha seda teha,» märkis ta. «Võiks palgata neutraalse inimese, kes saab selle eest tasu ja käib eksamitel valvamas.»

Kulli arvates on viimasel ajal massiliseks muutunud spikerdamine massiülikooli paratamatu tulemus: oluliselt on vähenenud motiveeritud üliõpilaste hulk, kes tulevad ülikooli õppima, mitte ainult paberi pärast.