Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimesel põlvel lühike eluiga

    Euroopa Liidu Ülemkogus kevadel heakskiidetud eesmärgid taastuvate energiaallikate laiema kasutuse kohta seadsid eesmärgiks ka suurendada vedelate biokütuste kasutust transpordis 10%-ni. Samas on klausel, et see kehtib vaid siis, kui suudetakse rakendada nn teise põlvkonna biokütuseid.
    Esimese põlvkonna biokütuste kasutamine on praegu suhteliselt vastuoluline tegevus: ühelt poolt suurendab nende kasutamine taastuvate energiaallikate kasutamist ja tööhõivet ning vähendab sõltuvust imporditavatest naftakütustest. Teisalt on tootmise ja kasutamise juures ilmnenud muret tekitavaid trende. Sageli kulub tootmiseks rohkem energiat kui kütuses endas sisaldub. Kasutatavad ressursid (nt teravili, raps, suhkruroog) konkureerivad toiduainete turul, nõudluse suurendamine on kaasa toonud toiduainete hinnatõusu. Sõidukimootorid tuleb biokütuste ulatuslikumal kasutamisel ümber seadistada; talvel on biokütuste kasutamine raskendatud jne.
    Sellega seotult ongi tekkinud kaks leeri. Ühes on biokütuste tootjad, ressursikasvatajad ja ka mitu autotootjat, kes biokütuste tootmist ja kasutamist propageerivad. Teises toiduainete tootjad, transpordifirmad ja ka rohelised, kes puudustele jõuliselt tähelepanu juhivad.
    Probleemide lahendusena nähaksegi praegu nn teise põlvkonna biokütuseid, mida hakataks tootma biojääkidest ja -massist, mitte enam toiduaine toormest. Loodetakse ka, et selliste kütuste tootmiseks kulub oluliselt vähem energiat.
    Arvestades meie põldude madalat saagikust võrreldes lõunapoolsete riikidega, põlevkivist elektri tootmist ja külma kliimat, on Eestis biokütuste tootmine kindlasti energiamahukam kui mõneski teises riigis. Praegu aitab tasuvusele kaasa odav elekter, kuid elektriturgude avanedes võib olukord muutuda. Eestis arendatavad projektid on suunatud esimese põlve biokütuste kasutamisele, mil pikka perspektiivi kindlasti pole.
    Biokütuste arengule kaasa aitamiseks on oluline ka turu teke. Praegu on biokütuse kasutamine Eestis aktsiisivaba, samas pole see tekitanud piisavat huvi biokütuseid kasutada. 2010. aastaks on ELis seatud indikatiivne eesmärk suurendada biokütuste kasutust 5,75%-ni transpordikütustest. Mitu riiki on seadnud biokütuste osakaalu nõude transpordikütustes, eriti riikides, kus on oma autotööstus.
    Eesti peaks minema sama teed, sätestades teatud biokütuste osakaalu nõude transpordikütustes. Samas tuleks enne läbi arutada ka kaasnevad negatiivsed aspektid ning leida lahendus, kuidas tagada kiirem üleminek teise põlvkonna biokütustele, kui leitakse tehnoloogiline lahendus nende rakendamiseks. Muidu võime sattuda olukorda, kus esimese põlve biokütuste tootjad hakkavad turu säilitamise huvides takistama teise põlvkonna arengut.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.