Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kruuda pakub riigile müügiks endist Kalevi kinnistut

Oliver Kruudale kuuluv Kalev REC ja OÜ Raldon, mille omanik on Kruuda hea tuttav, kinnisvaraärimees Mati Tusov, saatsid novembri alguses erinevatele riigiasutustele kirja, milles pakuvad riigile müügiks endist nn Kalevi kvartalit.

Tegemist on praeguse Põhja politseiprefektuuri Pärnu maantee 139 hoone vahetus ümbruses asuva Pärnu maantee, Kohila tänava ja Järvevana tee vahelise alaga. Krundi väärtuseks hinnati möödunud aasta lõpus kuni 200 miljonit krooni.

Kirja said peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Rein Lang, siseminister Jüri Pihl, samuti Riigi Kinnisvara juht Jaak Saarniit.

"Käesolevaga soovime Teile tutvustada ideekavandit riigi jaoks strateegiliselt oluliste asutuste koondumisest ühte piirkonda, tõhustamaks asutustevahelist koostööd ja tagamaks asutuste maksimaalne turvalisus," seisab Kruuda alluva Peeter Lillestiku ja Tusovi allkirjaga kirjas.

Kiri lõpeb müügitehingu pakkumisega riigile, sest riigil oleks omanikuna parem nii funktsionaalselt kui ka logistiliselt selle piirkonna eelised ära kasutada.

"Oleme pakkunud seda kinnistut rendile paljudele riigiasutustele, kuid meediapoliitilise riski tõttu on sellest keeldutud," ütleb Kruuda. "Minu arvates on riigil kasulik ja otstarbekas see ära osta," selgitab ta.

Mis hinnaga Kruuda ja tema äripartner Mati Tusov, keda Äripäeval ei õnnestu tabada, kinnistut müüvad, Kruuda ei ütle.

"Me pole midagi ostnud ega müünud. Põhimõtteliselt on tegu siiski alles läbirääkimistega," nendib ta.

"Ma ei tea. Tunnen, et olen selle riigi kodanik ja riigile on see tehing kasulik. Vahetusvõimalus on üks variant, kus raha reaalselt ei liigu," ütleb ta.

Lõpuks Kruuda ägestub ega soovi, et ajaleht sellest kirjutab. Ta annab mõista, et viis aastat on tehtud selle tehingu nimel tööd ning nüüd võib see meedia huvi tõttu nurjuda. Ta ütleb, et ei mõista, miks tema järele kogu aeg nuhitakse ning ajaleht võiks kirjutada millestki positiivsest.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Jaak Saarniit tunnistab, et sellise kirja nad said.

"Tutvume kirjas märgitud kinnistutega, dokumentatsiooniga, sh sõlmitud üürilepingutega, ning teeme seejärel majandusliku analüüsi koos tasuvusarvutustega, mis esitatakse tutvumiseks sise- ja justiitsministeeriumile ning valitsusele," ütleb ta.

Riigi Kinnisvara nõukogu esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas möönab, et tegemist on atraktiivse pakkumisega.

"Tegemist on väga suure kinnistuga, milliseid eriti palju pole. Riigi Kinnisvara on laienemise faasis ja vaatame objekte, kuhu riigiasutused saaks asuda," ütleb ta. Riigi Kinnisvara andmetel on nad praeguseks kokku investeerinud 2,5 miljardit krooni.

Rõivas räägib, et pakkumine on suhteliselt värske ja Riigi Kinnisvara pole jõudnud kindlat seisukohta kujundada.

"Tuleb vaadata majanduslikku poolt, eeskätt hinda. Kuid seda me veel ei tea," ütleb ta. Kui Riigi Kinnisvara juhatus on kinnistu omanikega läbi rääkinud, öelnud jah või ei, jõuab otsus nõukoguni. Rõivas ütles, et kumbki variant pole välistatud.

Siseminister Jüri Pihl ei näe aga vajadust maja osta. "Siseministril puudub informatsioon, et riik tahab seda kinnistut osta. Siseministeerium seda vajalikuks ei pea," öeldi ministeeriumist.

Peaministri büroost nenditi, et kiri pole nendeni veel jõudnud, kuid riigi kinnisvara hangete, haldamise ja arendamisega tegeleb Riigi Kinnisvara, mis lähtub oma tegevuses majanduslikust otstarbekusest.

Endine Riigi Kinnisvara nõukogu esimees Kalev Kallo ütleb, et pole kuulnudki Kruuda pakkumisest ja riigi huvist osta endist kommivabrikut. "Kuulen sellest esimest korda. Minu ajal pole sellest Riigi Kinnisvaras juttu olnud," ütleb ta.

"Kui politsei tahab sinna jääda, neile ruumid sobivad, siis teoreetiliselt võib riigi omandiküsimus kõneks tulla. Muidugi tekib hinna küsimus," räägib Kallo. Otsuse teevad tema sõnul siiski valitsus ja siseministeerium.