Eesti ja Soome Nordea devalveerimisriskis eri meelt

Nordea Marketsi Eesti juht Maris Paiste ütles, et devalvatsiooniriskid on ülevõimendatud. "Soome kolleegid ei soovinud paanikat külvata, vaid on analüütikutele omaselt tegelenud situatsiooni analüüsimisega, kirjeldades, millise stsenaariumi korral Eesti krooniga seotud riskid suurenevad. Siiski peetakse endiselt negatiivse stsenaariumi käivitumist vähetõenäoliseks," märkis Paiste.

Paiste sõnul ei oota Nordea Eesti krooni devalveerimist, vaid on tuleviku suhtes optimistlik, kuna Eesti majandus on üldiselt tugev ning ülekuumenemise tipp on möödas. Seetõttu võib praegu tegemist olla vaid lühiajalise intressitõusuga.

Nordea Panga analüüsi osakonna juhataja Sander Klaose sõnul võib krooni ja euro intressierinevus suureks käriseda vaid siis, kui keegi spekuleeriks krooni devalveerimisele. "Seda aga on raske teha, kuna esiteks nõuaks see koostööd pankadega ja nemad devalveerimisest huvitatud ei ole. Teiseks nõuaks see finantsjõudu, kuid Eestis nii tugevaid organisatsioone ei ole, kes omaks piisavaid vahendeid, et kroonile survet avaldada. See tähendab, et kroonile võib surve tulla pigem väljastpoolt Eestit," selgitas

Klaos, lisades, et kui spekuleerimine ka õnnestuks, oleks intresside tõus lühiajaline.

Sarnane situatsioon oli 1998. aastal, kui spekulandid krooni vastu mängides intressid ajutiselt kõrgele ajasid. Kuna devalveerimist siiski ei toimunud, tulid intressid kiiresti alla tagasi.

ERGO Kindlustus ASi kommunikatsioonijuhi Anu Vahtra-Hellati sõnul nemad devalveerimise vastu kindlustust ei paku.

"Meil pole sellist toodetki. Tegemist peaks olema finantskindlustusega, kuid et sellist teenust pakkuda, peaks meil vastav litsents olema, mida meil ei ole," selgitas Vahtra-Hellat, lisades, et keegi pole sellise toote vastu varem huvi tundnud.

"Kui kliendid sooviksid, siis me loomulikult kaaluksime litsentsi taotlemist."