Kas Aafrika hakkab Euroopale elektrit tootma?

„Me ei kasuta kõrbi efektiivselt,” ütles üks programmi väljatöötajaist, füüsik Gerhard Knies. „Päike kõrvetab neid alasid halastamatult, öösel aga kiirgub soojus atmosfääri tagasi. Ehk teisisõnu – tegemist on käestlastud võimalusega. Tuleb lõpetada selline raiskamine ning kasutada võimalust, mille loodus meile on andnud,” ütles Knies.

Teadlaste arvutuste kohaselt võimaldaks päikeseenergia võimaluste täielik ärakasutamine toota 10 000 korda rohkem elektrienergiat, kui inimkond praegu kasutab. Selle võimaluse rakendamine pole aga nii lihtne.

Päikeseelektrijaamad vajavad suurt pinda. Tihedasti asustatud ning energianäljastes piirkondades on aga maa kallis. Marokos, Liibüas ja Alžeerias on kasutult seisvat odavat kõrbepinda küllaga, mistõttu on selliste riikide kaasamine projekti õnnestumiseks vajalik.

Kavandatavad elektrijaamad koosnevad tuhandetest peeglitest, mis suunavad päikesevalguse postide otsa paigutatud metallkeradele, mille sisemuses on kuni 800 °C kuumutatud veeaur, mis suunatakse seejärel elektrit tootva turbiinini. Selliseid elektrijaamu on juba ehitatud näiteks Hispaaniasse ning Alžeeriasse.

Ühe elektrijaama võimsuseks peaks olema umbes 100 megavatti. Deserteci projekt näeb ette sadade ning tulevikus võib-olla ka tuhandete selliste jaamade ehitamist, mis hakkaksid pärlikeena ümbritsema Vahemerd. Kaks kolmandikku energiast jääks asukohariikidele, kolmandik eksporditaks Euroopasse.

Tagasilöögiks on toodetud elektrienergia hind. Arvestuste kohaselt maksab üks kilovatt-tund toodetud elektrit 2,4 kuni 6,2 krooni. See on umbes kaks korda kallim kui kivisöe põletamisest saadava elektrienergia hind. Sellise hinna juures ei ole ilmselt väga palju riike, mis projektist õhinaga kinni haaraks. „Niikaua, kuni päikeseenergia pole piisavalt odav, ei takista miski kasutamast odavamat, kuid keskkonda reostavaid fossiilseid kütuseid,” ütles Imperial College Londoni energiainsener John Gibbons.

Deserteci toetajad väidavad aga, et järgmise kümne aasta jooksul langeb vajamineva tehnoloogia hind nii, et elektrit saab päikeseenergiajaamades toota kolmandiku kuni poole odavamalt, mis peaks selle konkurentsivõimeliseks muutma.

Kriitikud on toonud välja ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide poliitilise ebastabiilsuse ning vaenulikkuse Euroopa suhtes. Kniesi arvates ohtu siiski ei ole. „Päikeseenergia ei ole nafta – seda ei saa kinni hoida, et hiljem parema hinna eest müüa. Kord peegliteni jõudnud päikeseenergia on kulutatud. Kui seda kohe elektrina maha ei müü, siis jääd lihtsalt sissetulekust ilma,” selgitas Knies.