Tallinnas merd eriti ei näe...

Olin oktoobris rahvusvahelise konverentsi "Haridus ja majandus" üheks korraldajaks ja Euroopa riikide külaliste vastuvõtjaks.

Merd mitteomavatest riikidest külalistele pidin pettumuse valmistama, sest ei suutnud Tallinnas neile piisavalt merega seotud võimalusi pakkuda. Merehuvi rahuldamiseks tegi arvukas seltskond pärast konverentsi ühepäevase laevasõidu Helsingisse.

Mind ja paljusid minu tuttavaid ning külalisi häirib, et linnas ei ole kohvikut, mille aknast saaks nautida merelainete mängu ja uhkete suurte laevade sõitmisi.

Meile meeldib end võrrelda Soome lahe teisel kaldal toimuvaga. Mereäärsete kohvikute osas oleme naabritest küll tublisti maha jäänud. Meil on Stroomi rannahoonesse rajatud kohvik, kuid selle aknad on planeeritud maa, mitte mere poole. Arusaamatul põhjusel on seal mere poole planeeritud hoopis rannatarvete laenutus. Merevaatega kohvijoomise võimalus on ka lauluväljaku väravahoones, kuid esiteks jääb ta merest kaugele ja teiseks ei näegi merd, kui hooneesisele platsile on pargitud autod. Esinduslik merevaatega kohvijoomise võimalus on naabervallas Viimsis kohvik-restorani Paat näol.

Tallinna visioonikonverentsil rääkis linnapea, et Tallinn võõrustas hiljuti paljude Euroopa linnade delegatsioone, millest mitmeid juhtisid linnapead.

Kuulates seda sõnumit, tekkis küsimus, kas nende delegatsioonide juhid ja liikmed said üldse aru, et nad saabusid merelinna. Mida neile seoses merega pakuti?