Ekstreemsused Mustal Mandril

Juba kolm aastat tagasi Aafrikasse minemise mõtteid mõlgutanud Eneli võttis asja selle aasta alguses põhjalikumalt käsile. Organisatsiooni Arengukoostöö Ümarlaud kaudu Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) juuli lõpust novembrini vabatahtlikku tööd teinud neiut Eesti ja Aafrika kontrastid ei kohutanud.

Ettevalmistustöö totaalselt teise kultuuriruumi minemiseks oli neiu sõnul pikk ja põhjalik. "Meid valmistati seal toimuvaks ette kahel seminaril, millest üks toimus märtsis, teine juunis," selgitab neiu. "Ülevaade anti kõigest, mis seal ette võib tulla: meditsiinist, elust-olust, ajaloost, sõdadest ja vaesusest," mainib ta. Midagi juhuse hooleks naljalt ei jäetud, sest sealne lokkav kitsikus, inimõiguste rikkumine ja elamine võivad turvalisest ja hästi elavast Euroopast tulijale suure šoki põhjustada.

LAVis töötades keskendus Eneli õiglase kaubanduse teemadele ja sai aimu probleemidest, millega Eesti inimesed kunagi kokku ei puutu. Mure, et rikas Euroopa maksab Aafrika kaupmeestelt veine, puuvilju ja muid tooteid kokku ostes naeruväärselt madalat hinda, mis on kordades väiksem kui tootmiskulu, ei aita Musta Mandri niigi kehva olukorra parandamisele absoluutselt kaasa, pigem vastupidi. Üleolek ja ebaõiglase äri ajamine on jätnud Eneli sõnul aafriklased näljasurma ootama. Ent olukord pole lootusetu, iga väiksemgi püüe sealset olukorda parandada on neiu kinnitusel kohalike poolt väga tervitatav.