Wiiralt - suur eksperimenteerija
Need 15 "Absindijoojat" ja 16 "Eesti neidu" demonstreerivad ilmekalt, kuidas Eduard Wiiralt katsetades julgete värvikombinatsioonidega, oli ääretult pühendunud oma loomingule, töötas iga teose kallal suure põhjalikkusega ja proovis läbi erinevaid võimalusi kuni väikeste tooninüanssideni, märgib noor semiootik, kõnesoleva näituse kataloogi koostaja Ellu Maar.
"Absindijoojad" on Eduard Wiiralti tuntud puugravüür 1933. aastast, mis tähistab kunstniku hüvastijättu senise elulaadi ja seni domineerinud kujundikeelega, ta on väljendanud seda, mille pärast tarvitatakse uimasteid ja alkoholi: mõnutunnet, naudingut joobumusest, sisenemist transtsendentaalsesse maailma," kommenteeris Eesti parim Wiiralti-tundja ja kunstiteadlane Mai Levin.
Algselt tituleeris tuntud graafik "Absindijoojad" "Joomariteks", 1936. aastal on seda gravüüri nimetatud "Morsijoojateks", aga 1937. aasta Helsingi Taidehalli näituse kataloogis kannab teos nimetust "Absindijoojad".
Värviliselt hakkas Wiiralt seda gravüüri trükkima 1947. aasta märtsis Pariisis. Värviliste tõmmiste tegemine oli osalt põhjustatud ka värvilise graafika populaarsusest sõjajärgsetel aastatel.
Värvilise akvatinta "Eesti neiu" näol on tegemist gravüüriga metallilt, keerulise kokkutrükiga sügavtrükis. "Vahest dikteeris selle tehnika valiku visioon rahvuslikust tüübist, mille Wiiraltis kutsus esile Ada Sulling, kes oli talle modelliks alates 28. maist 1942 ja keda ta joonistas veel sügiselgi, kui kaks gravüüri "Eesti neiust" olid põhimõtteliselt valmis," arutles Levin.
Tema hinnangul taotles Wiiralt värvilises variandis teatavat naiivset pidulikkust, mis sobinuks kokku kuju olemusega ning tervisest pakatava näo, heleda pearäti ja diskreetselt triibulise fooni maalilis-ekspressiivset koosmõjuga.
"Miski ei selgita paremini, kui väga oli Wiiralt värvidega katsetamisest kaasa kistud, kui loominguline oli tema trükiprotsess, kui kompromissitult püüdles ta parema kunstilise tulemuse poole," nentis kunstiteadlane.
"Absindijoojate" ja "Eesti neiu" eriilmelised tõmmised kinnitavad seda veenvalt. Tartus kestab see huvitav näitus vaid järgmise nädala lõpuni. 2008. aasta sügisel on plaanis kordusnäitus ka Tallinnas.
Autor: Tiina Kolk