Merevee taseme tõus on üleilmse kliimamuutuse peamine tagajärg, siin langevad kokku kaks tegurit: esiteks soojem merevesi ise paisub, teiseks sulavad liustikud.
Teadlaste uus prognoos põhineb nn liustike vaheajal toimunul. Siis, umbes 124 000 kuni 119 000 aastat tagasi, oli Maa kliima soojem, seda põhjustas Maa toonane orbiit Päikese suhtes. Siis olid maailmamered tänasest tasemest kuus meetrit kõrgemad, sulanud oli nii Gröönimaad kui Antarktikat katvad jääkilbid.
Briti rahvusliku okeanograafiakeskuse teadlane Eelco Rohling leidis koos kolleegidega toonaseid andmeid vaadeldes, et merevesi tõusis siis 1,6 meetrit sajandi kohta.
Teadlaste sõnul on nende uuring esimene korralik kirjeldus, kui kiiresti merevesi toona nii kõrgele tõusis.
Siis oli Gröönimaal kolm kuni viis kraadi soojem kui praegu, mis vastab ennustustele järgmise saja aasta temperatuuritõusu kohta, ütles Rohling.
Praegused mudelid, mis kirjeldavad liustike olukorda, ei ennusta nii suuri muutusi. Samas ei ole neis mudelites arvesse võetud paljusid protsesse, mida liustikeuurijad on kirjeldanud.
Möödunud aastal tehtud uuring leidis, et maailmamere tõusu kohta tehtud ennustused alahindavad inimese poolt põhjustatud kliimamuutuste mõjusid. Saksamaa Potsdami kliimamõjude uurimisinstituudi teadlane Stefan Rahmstorf koos kolleegidega arvutasid välja, et merede tase võib kerkida 59 protsenti rohkem kui ÜRO prognoosid on välja pakkunud.