Turismis on madalate hindadega peibutamise aeg möödas

Turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrücki sõnul tahavad inimesed reisil kogeda midagi erilist - head kvaliteeti, teenindust, atmosfääri või hinda. "Sellest loetelust on teenindus kõige olulisem - kui see on okei, antakse muu andeks," ütles ta.

Braunbrück rõhutas, et Eesti peab eristuma hea teenindusega. "Me ei löö enam madalate hindadega, võib-olla ainult norrakaid. Inglismaa jaoks pole Eesti enam odav," rääkis ta.

Braunbrück tunnistas, et Eestil pole pakkuda piisavalt põnevaid turismitooteid. "Järgmiseks probleemiks on transport - meil on vähe lennuliine ning meil puuduvad odavlennufirmad," rääkis ta. "Sihtkoha valikul vaadatakse hinda ja kui lihtne on sinna kohale saada," lisas ta.

Braunbrück ütles, et samal ajal kui Eestis väheneb turistide arv, näitavad Läti ja Leedu tõusvat trendi.

Pühajärve puhkekodu juhatuse liikme Jaak Raudsepa sõnul tuli neil eelmise aasta eelarve täis, kuid turistide arvu kasv jäi oodatust väiksemaks.

"Pronkssõduri ja majanduse jahenemise koosmõju tõttu oli turistide arvu kasv 2007. aastal 1-2 protsenti vähem kui planeeritud. Aga siiski natuke rohkem kui 2006. aastal," rääkis ta.

"Lõuna-Eesti pole Soome turistidest kunagi nii sõltuv olnud kui Põhja-Eesti ning nende väiksem Eesti külastamine pole meid mõjutanud," ütles Raudsepp.

Viis aastat tagasi oli Pühajärve puhkekodus välismaalaste osakaal üle poole, kuid nüüd on see 10 protsenti.

TÜ Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent Heli Tooman rääkis, et Eesti turismiasutuste tooted on ähmased, sageli pole selge, kellele, miks ja mida luuakse. Näiteks puutumatu loodus pole turismitoode. "Puutumatut loodust on ka mujal kui Eestis. Loodus iseenesest pole veel toode," ütles ta.

Toomani sõnul ei saada meil aru koordineeritud koostööst. "Messidel ei huvituta Eesti kui terve regiooni tutvustamisest, vaid pakutakse ainult oma teenust," tõdes ta. "Eestis puudub üksteisele toe pakkumine. Laie vaatenurk ärgitaks."