Nädal Ülo Toomsalu pilgu läbi

Aunaste, Kärmas ja Võsa on saanud kõva konkurendi, sest Tallinna linnapea Edgar Savisaar tegi teoks iga ajakirjaniku unistuse, kui sai televisioonis oma show. Selle loo kirjutamise ajal pole esimene etendus veel toimunud, seetõttu ei oska öelda, kas mõni apsakas ka oli ja kas nalja ka sai.

Tallinna televisioon ongi midagi sellist, mille kohta on pilti vähem ja teksti ning vaidlemist kõvasti rohkem. Ka minu puhul, sest linna esimest telesaadet ma ei näinud, mis aga ei takista sel teemal sõna võtmast. Ilmselt pole mul veel tekkinud ka harjumust saadet edastanud telekanalit vaadata. Muidu on ju televisioon vahva, aga maksumaksjast linnakodanikul tekib kindlasti küsimus, kas raha poleks mõistlik kulutada probleemide peale, mis on põletavamad. Seda enam, et karjuvat vajadust oma telesaate järele kindlasti pole. Mis tundega vaatab linnavalitsuse edusammudest pajatavat saadet pereema, kellele last lasteaiajärjekorda pannes öeldakse, et ta on järjekorras 268. kohal?

Valimiste lähenedes tuleb aga lasta sõnal kõlada. Ja Savisaare sõna jõud on tohutu. Näiteks kui Saaremaal käies tagasiteel Savisaar lõõtsutades mere äärde jõudis, oli laev sadamast juba lahkunud. Savisaar ei hakanud siiski Vanapagana kombel merd tühjaks jooma, vaid lihtsalt hõikas kaldalt: "Laev, tule tagasi!" Ja laev tuli.

Mängupõrgutes keelatakse suitsetamine - sellise pealkirjaga uudis jõudis hiljuti meediakanalitesse. Nüüd on siis asi nii kaugel, et isegi põrgus ei tohi olla mingit suitsu. Tuled ka ei tohi sähvida. Mis põrgu see veel on?

Kasiinodele võib see keeld palju meelehärmi tekitada, sest kui näed, kuidas su raha pidevalt musta auku kaob, paneb see ju suitsu kiskuma. Jääb mulje, et midagi tuleb sulle ka sisse, mitte ei lähe ainult välja. Nüüd mine suitsu tõmbama kas või uulitsale, seal võib aga värske õhk pea selgeks lüüa ja sa küsid endalt, miks ma siin üldse olen, või kohtud mängupõrgu ukse taga kasiinovastase Max Kauriga, kes on relvastatud ja väga ohtlik.

Valitsus kavandab mitut olulist palgatõusu. Õpetajad hakkavad nüüd palka saama vähemalt 9516 krooni kuus. Pole paha, ent riigi keskmisele jääb ikkagi alla. Kuid isegi pedagoog-metoodiku 13 908kroonine palk on vähem kui keskmisel politseinikul, kes hakkab teenima 17 517 krooni kuus.

See näitab, millised on riigi prioriteedid. Pättide püüdmine on oluline, haridus ja laste kasvatamine pole nii väga tähtsad. Koolitamine küll kannatab ja on oht, et suureneb pätiks kasvavate laste arv, kuid see-eest ootab neid ees hulk poltseinikke, kes korraliku palga eest on valmis päti iga hetk kinni püüdma.

Homme otsustab Eurovisiooni palaganist tülpinud rahvas saata lauluvõistlusele oma maad esindama kolm tola, kelle naljade üle on siis kogu Euroopal kõvasti peamurdmist. Ja nii hakkabki olema, uued koomikud ootavad juba oma järge. Tuleval aastal lähevad Maie ja Valdur, seejärel Raimo Aas ning ärapanijad Juur ja Oja.