Krediidilimiit pole sama, mis kõnearvete kontrolli all hoid

Soovi arvamust avaldada ajendas Äripäeva ajakirjaniku asjatundmatu repliik tarbijakaitse = operaatorikaitse. Tarbijakaitseamet on arvamusel, et Äripäev kui asjalik majandusleht peaks avaldama materjale, sh teravmeelseid repliike, millel on tõetera sees, mitte aga tühja vahtu.

11.02 Äripäevas avaldas Ralf-Martin Soe arvamust, et tarbijakaitse kaitseb mobiilsideoperaatoreid, ning et amet "lubab" operaatoritel ületada nende endi poolt kehtestatud krediidilimiiti. Tarbijakaitseametit on alusetu süüdistada mobiilsideoperaatorite kaitses, amet tegutseb talle antud pädevuse piires.

Tarbijad, kellel on sõlmitud mobiilsideoperaatoriga leping, ei tasu operaatorile helistamise eest ette, vaid kasutatud teenuse eest järgmisel kuul, vastavalt arvele. Seetõttu on operaator kehtestanud teatud rahalise piirmäära, milleni ta võimaldab tarbijal teenuse eest tasumata teenust kasutada. Seda rahalist piirmäära nimetataksegi krediidilimiidiks. Piirmäära kehtestamise õigus on operaatoritele antud elektroonilise side seadusega (N 98 lg 1). Antud olukorras ei ole tarbijakaitseametil alust mingiteks sanktsioonideks, kuna operaatorid rakendavad krediidilimiiti vastavuses seadusega. Küll aga on amet selgitanud sideettevõtjatele tarbijate lepingust arusaamist ja teinud ettepanekuid lepingutingimuste selgemaks muutmiseks.

Samuti andis tarbijakaitseamet 4.02 välja pressiteate, mille sisust avaldas ka Äripäev 8.02 arusaadava ja erinevaid osapooli kaasava artikli.

Siinkohal juhib tarbijakaitseamet veel kord tähelepanu: sätestatud rahalist piirmäära ehk krediidilimiiti ei tohi segi ajada teenusega, mis võimaldab tarbijal oma kõnearvet kontrolli all hoida.

Sellise teenuse peab tarbija eraldi tellima ning fikseerima lepingus ka summa, mida ületada ei tohiks. Kui lapsevanem soovib oma lapse telefonikõnesid piirata nt 200 kroonile kuus, tuleb tal sõlmida eraldi leping.