Tamkivi põlevkiviafäär

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on teinud uskumatult ühepoolseid ja keskkonnale kahjulikke muudatusi põlevkivikava ja selle rakendusplaani eelnõusse. Ehk lootis minister ja tema selja taga olevad niiditõmbajad, et kuna valdkond on keeruline ja muudatused väga spetsiifilised, siis meedia ja laiem avalikkus teema suhtes huvi ei tunne.

Kui nii, siis tegi minister kahtlemata järjekordse valearvestuse. Ka keerulisi, ent Eesti ühiskonnale äärmiselt olulisi dokumente-otsuseid saab selgitada kõigile arusaadavalt. Sestap teengi hoogsaid üldistusi, et avalikkuse tähelepanu poleks võimalik tasalülitada faktide massi või erialaste terminite rohkusega. Aga kui keegi peaks väidetes kahtlema, võin esitada väga põhjaliku ja faktitiheda analüüsi põlevkiviafääri tagamaadest.

Probleemi olemus on lühidalt järgmine. 2005-2007 diskuteeriti meie ühiskonnas põhjalikult, milline peaks olema Eesti peamise maavara põlevkivi tulevane kasutus. Oma arvamust avaldasid teadlased, ettevõtjad, poliitikud, omavalitsused, keskkonnaorganisatsioonid. Hiljem on poliitikud korduvalt toonud põlevkivikava koostamist näitena osalusdemokraatia näidisprotsessist - kuidas kõigi huvirühmade seisukohtadest kujundati üksmeelne nägemus strateegilise maavara kasutamisest aastail 2008-2015.

Nüüd siis ühtäkki tuli keskkonnaministeeriumist välja põlevkivikava rakendusplaan, kuhu on tehtud vähemalt tosin olulist muudatust. Kõik need on kas põlevkivitootjate (Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi) või suurima põlevkivitarbija (Viru Keemia Grupp) huvides! Muudatused on suunatud sellele, et maailmaturul ühes nafta hinna tõusuga kallinenud põlevkiviõli oleks võimalik toota võimalikult palju ning võimalikult vähem keskkonda säästes või säilitades. Sõnaga - keskkonnaminister püüab senistest osaluspartneritest mööda minnes anda ühepoolselt vabad käed kasumijanus põlevkivi(õli)töösturitele!

Mõned konkreetsed näited. Põlevkivikava rakendusplaanist on välja jäetud ettepanek lahutada Eesti Põlevkivi Eesti Energia kontsernist. Kui Eesti Energia suurima elektritootja ja müüjana kontrollib edasi suurimat põlevkivikaevandajat, pole kuidagi tagatud kõigi põlevkivikasutajate võrdne kohtlemine ega Eesti Põlevkivi iseseisvus otsuste tegemisel.

Samuti on keskkonnaministeerium kõrvaldanud eelnõudest piirangute seadmise juba välja antud kaevandamislubadele ning ettepaneku keskkonnatasude tõstmiseks. Sisuliselt tähendab see tänase raiskava põlevkivikaevandamise soosimist. Nii on antud roheline tuli raiskaval viisil põlevkivi kaevandavate ja kasutavate ettevõtete kiire kasumi kasvatamiseks tulenevalt nafta maailmaturuhindade kasvust. Paraku toimub see meie ühise elukeskkonna ja sotsiaalse heaolu arvel.

Ka on põlevkivikava rakendusplaani avalikkuse ja huvigruppidega läbi arutatud tekstist välja visatud meede 2.3., mis käsitleb põlevkivist elektri ja põlevkiviõli ekspordiks tootmise piiramist.

See tähendab, et üks põlevkivikava töörühma sõnastatud kolmest põhiprobleemist - põlevkivist toodetud toodete piiramatu eksport - jätkub ja surve põlevkivivarude kiireks ärakasutamiseks nafta maailmaturuhindade tõusu tõttu kasvab. Seetõttu jäävad täitmata põlevkivikava põhieesmärgid: kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus ning põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine.

Olen veendunud, et minister, kes oma haldusalas laseb sedavõrd olulisse dokumenti teha niivõrd kahjulikud muudatused, on kas küündimatu, omakasupüüdlik või pahatahtlik. Kõikidel nimetatud juhtudel on põhjust nõuda sellise ministri ametist lahkumist.