Ääre ärid: Taheva: vald naiste juhtimise all

"Meie valla vähesed ettevõtjad on valdavalt siiski mehed," jätkab Rogenbaum. "Maikuus organiseerisime vallas ettevõtjate infopäeva ja sellest võttis osa üle paarikümne inimese." Samas tunnistab vallavanem, et osa ettevõtjaid on oma firma registreerinud küll Taheva vallas, kuid tegutsevad mujal, ja vastupidi: mitmed ettevõtted on registreeritud mujal, kuid tegutsevad Tahevas. Näiteks mesinik Jaanus Tull - üks kahest osanikust Järvamaal registreeritud OÜst Meveda - kogub meesaagi üle 200st Taheva vallas asuvast mesitarust.

Rogenbaum rõhutab, et kuna tema vastutab selle eest, et vald toimiks ja kõik vajalik oleks ära tehtud, tuleb tal paljusid asju paratamatult ise teha: olla autojuht, niita murulappe, koristada avalikke puhkekohti ja kontrollida valla territooriumil asuvat viit pumbajaama. Kui ta töönädalal on näiteks pumbajaama luku avamisega või kardinapuu paigaldamisega jänni jäänud, palub ta nädalavahetuseks appi oma abikaasa, Tartu ühes firmas rabava ehitustöölise.

Sageli tuleb Taheva vallajuhil tegeleda ka heategevusega, nagu järgnev olukord tõestab. Teel tagasi Hargla pumbajaama kontrollreidilt tormab ootamatult vallavanema auto suunas habemesse kasvanud keskealine mees ja vehib käega. Rogenbaum peatab auto ja laseb juhipoolse akna alla. "Ma pean sulle raha, Monikakene, ära andma," ütleb Tõnu-nimeline mees pehmel keelel ja ulatab vallavanemale sajakroonise. "See on see suhe, et kui kellelgi on raha otsas, siis ta küsib selle käest, kellel on raha," naeratab Rogenbaum sõitu jätkates.

Vallamajja naasnuna põrkame trepil kokku suurima kohaliku ettevõtja, 78aastase Uno Teemäega, kes on just ühe arve raamatupidajale toonud. "Uno osutab meile kanalisatsiooniteenust," selgitab Rogenbaum.

Uno Teemägi on elupõline põllumees, kes pärast Antsla tehnikumi lõpetamist 1949. aastal suunati Taheva kanti agronoomiks. Endisest kolhoosi esimehest ja sovhoosi osakonnajuhist on saanud valla suurim teraviljakasvataja, kes maksab palka neljale alalisele töötajale. Teemäele ja tema lähisugulastele kuulub ka TÜ Hargla Seemneühistu, mis pakub viljakuivatusteenust.

Teemägi saab pärast korduvat käivitamistörtsatust oma 1992. aasta Ford Sierrale lõpuks hääle sisse ja sõidab põllu juurde, millel voogab küps talinisu. Teemäe sõnul hakkas ta eraettevõtlusega pihta pensionile jäädes 1990. aastal, kui võttis majandada ämmale tagastatud 72 hektari suuruse talu. Nüüd on eakal põlduril teravilja ja rapsi all kokku enam kui 400 hektarit, millest umbes pool kuulub talle ja ülejäänu on rendimaa. Mullu sai Teemägi hektarilt keskmiselt kolm tonni kuiva teravilja. "Ei saa nuriseda - teravilja kokkuostuhinnad on viimastel aastatel olnud soodsad," ütleb ta ja lisab, et samas on väetiste hinnad tänavu kaks korda kallimaks läinud.

Lisaks teraviljakasvatusele sukeldus Teemägede Punda talu kümne aasta eest turismindusse ja hakkas pakkuma lähedal asuval Koival ja Mustjõel kanuumatka võimalust.

Teemägi räägib, et kui ta aastaid investeeris peamiselt maa ostu, siis viimasel ajal on saanud järjest rohkem soetada ka kallist põllumajandustehnikat. "Mullu muretsesin näiteks kahe vana kombaini kõrvale uue ja võimsama," täpsustab Teemägi, lisades, et koduvallas on ta aastaid olnud ainus kombainiomanik.