Ostuharjumused püsivad

Harjumus on jõud - see kehtib ka ostuharjumuste kohta. Seda isegi aeglustunud majanduskasvuga Eestis, kus üks majandussektor teise järel raporteerib tagasilöökidest. Kaubanduses on seni asjad siiski enam-vähem korras.

Suve alguses kirjutas Postimees oma juhtkirjas säästuajast ostukorvis: inimesed on hakanud oma kulutusi toidukauba arvel piirama. Hiljutine Äripäeva juhtkiri mainis, et majanduslanguse torm räsib Tallinna Kaubamaja kontserni, laiemalt vaadates ka jaekaubandust tervikuna. Ometigi on ostukeskuste parkimisplatsid tipptundidel ja nädalavahetustel jätkuvalt autosid täis ja tagasivaade esimesele poolaastale näitab, et Tallinna Kaubamaja kontserni käive kasvas 9%, sh Selveritel 12%. Praeguses majanduskeskkonnas võib see pettumuseks olla vaid neile, kes buumi ajal kahekohaliste kasvunäitajatega ära harjusid.

Kuidas sellega siis õigupoolest on: kas ja kui palju on tarbija ostuharjumused viimase aastaga muutunud? Lühivastus oleks, et mõningaid muutusi võib ostuharjumustes ja kulutuste struktuuris täheldada, kuid teisalt on sedalaadi muutused väga visad. Järgnevad üldistused on tehtud Tallinna Kaubamaja kontserni kaupluste kogemuse põhjal. Samas kirjeldavad need suundumusi kogu jaeturul.

Kauplustesse sisenejate ja ostude arv on jäänud samaks või veidi langenud, kuid samas on keskmise ostu suurus 10-11% kasvanud. Seejuures ei eelistata odavamat kaupa. Arvud näitavad, et tarbija ostujõud pole langenud, pigem planeeritakse oma ostusid rohkem. Võib oletada, et inimesed käituvad praegu mõistusepärasemalt, andes vähem järele tujudele ja ootamatutele impulssidele. Ostetakse harvem ja rohkem korraga. Ostetakse seda, mida vaja, kvaliteedis enamasti mööndusi tegemata.

Kui vaadelda eraldi toidu ja tööstuskauba müügitrende, siis esimese puhul on käive valdavalt suurenenud hinnatõusu tõttu, teise puhul on kasvu taga pigem suurem läbimüük tükkides mõõdetuna. Eelmainitud ratsionaalsus ja praktiline lähenemine ilmneb eriti toidukauba puhul. Näib, et varem tehti osa oste mõtlematult ning võis juhtuda, et mingi hulk kraamist läks külmkapis lihtsalt halvaks. Nüüd on suhtumine teine, lisaks ostetakse rohkem suurpakendis tooteid ning valmistatakse tihedamini ise süüa.

Tööstuskauba puhul on selge vahe meeste- ja naistekauba müügis. Kui mehed esinevad tagasihoidlikumalt, siis naised jätkavad ostmist endise hooga - oluliselt on kasvanud nii naisteriiete kui ka kosmeetikatarvete müük. Kindlasti ei anta järele kvaliteedis. Viimane kehtib ka lastekaupade puhul - kui ostetakse, siis kvaliteetseid jopesid, jalatseid, mänguasju. Küll viitab laenu- ja kinnisvaraturu madalseisule see, et vähem ostetakse kodukaupu ning sisustustooteid. Selge nihe kliendi eelistustes on ka kõigis Balti riikides langeval autoturul - järjest enam eelistatakse mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega ökonoomseid autosid. Suure kütusekuluga kallite autode turg on enim kahanenud ning müügihitid on KIA Ceedi segmendi mudelid.

Olen jätkuvalt positiivselt meelestatud ning veendunud, et jutt Tallinna Kaubamaja kontserni läbimüügi kasvust vähemalt kümnendiku võrra pädeb ka sellest aastast hiljem kokkuvõtteid tehes. Nii kaubamajad kui ka Selverid jätkavad senist joont. Mõni nõrgem kuu kaubanduses ei anna põhjust rapsida, hinnaga mängida või odavat Hiina kaupa sisse tuua. Viimast klient lihtsalt ei osta, kuna ta ostuharjumused on rasked muutuma.