Dollari pöörane tõus

Esmaspäevane Financial Times kirjutas koguni, et mitmed Euroopa ettevõtted viivad tootmise Aasiasse ja Ida-Euroopa asemel hoopis USAsse. Tõsi, põhjus ei ole ainuüksi Ühendriikide valuuta nõrkus, vaid ka soodustused, mida paljud osariigid tootmise sinna viivatele ettevõtetele teevad.

Ma olen üsna veendunud, et juhul kui midagi erakorralist või ekstreemset ei juhtu, võib pea kaheksa aastat kestnud euro tõusu tsükli lugeda lõppenuks. USA majandus on oma probleemidest üle saamas.

Ükskõik, kas finantskriisist saadakse lõplikult üle juba sel aastal, nagu loodavad optimistid, või kandub see aastasse 2011, nagu kardavad pessimistid, on selge üks. USA on probleemide lahendamisega Euroopast ja muust maailmast selgelt ees. Kui Föderaalreserv hakkab ilmselt peagi baasintressi tõstma, siis Euroopa Keskpangal seisab ilmselt ees langetamine, sest majanduslanguse oht on hakanud kollitama tervet euroala.

See aga tähendab, et dollar muutub investoritele üha atraktiivsemaks.

Kui pikas perspektiivis ootab dollarit ilmselt edasine tõus, siis lähiajal on oodata Ühendriikide valuutale pigem langust, mida finantsturgude spetsialistid armastavad nimetada korrektsiooniks.

Saksamaa ühe suurema panga Commerzbank AG valuutastrateeg Lutz Karpowitz lausus eile uudisteagentuurile Bloomberg, et Ühendriikide valuuta tugevneb lähipäevil 1,383 dollarini euro eest ehk 11,31 kroonini, mis on n-ö tehniline vastupanutase. Pärast seda lähevad tema sõnul käiku dollari müügiorderid.

Need investorid, kelle portfellis on ülekaalus USA väärtpaberid, on dollari tõusu mõju juba ilmselt tunda saanud. Mõõdukas miinus dollarites võib kroonides tähendada hoopis plussi. Suurt miinust on dollari kursi tõus pehmendanud ja suurt tõusu võimendanud pea 15 protsendi võrra.

Dollari eelmine tõusutsükkel lõppes 2000. aasta oktoobris kursiga 18,85 krooni. Uue tsükli tõus võib ulatuda ilmselt 20 kroonini. Krooni ilmselt sel ajal siiski enam ei ole.