Mutli sõnul on tal kahju, et saatesse "Pealtnägija" ei kaasatud riigipoolsete esindajate kommentaare, kes otseselt on vastutavad ühistranspordiseaduse toimimise või siis mittetoimimise eest.
"Formaat tundus justkui ärapanemisena, kuigi kive loobiti valesse kapsaaeda. Oleme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega mitmeid kordi rääkinud, et ühistranspordiseadus taksonduse koha pealt ei saa olla vedaja keskne, vaid tegevusload tuleks välja anda personaalselt igale teenindajale ehk taksojuhile," rääkis Mutli.
"Sellisel juhul oleks võimalik ka iga taksojuhi tausta enne loa väljastamist kontrollida," lausus Mutli. "Omavalitsustel puudub ülevaade, kes tegelikult taksoteenust osutavad. Tundub, et ühistranspordiseaduse muutmine on riigi jaoks tõsiselt üle jõu käiv, sest muudatuste ettevalmistamisega on tegeldud juba mitu aastat."
Mutli lisas, et taksokontroll töötab üha jõulisemalt, kuid vastavalt kehtivatele seadustele ja kohaliku omavalitsuse volituste piires.
"Keskenduda saame siiski taksoveo eeskirjast tulenevate nõuete täitmisele, mitte sellele, kes kellele mida ütles, ähvardas või palju üks taksojuht teiselt raha küsis, sest kordan – see on politsei pärusmaa," rõhutas Mutli.
"Kui toimub tarbija petmine, ei ole me kordagi oma abist ära öelnud. Kõik saabunud taksoklientide kaebused on menetlusse võetud ja üldjuhul lõppenud taksojuhi karistamisega," sõnas Mutli. "Nädal tagasi kohtusime riigi esindajatega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi näol, et rääkida Tallinna ideest kehtestada taksokvoot ja tariifi piirhind. Ei ole vist raske arvata, milline oli nende esimene reaktsioon – ei ole võimalik, vaba ettevõtlus, põhiseadusega vastuolu," selgitas Mutli.