Lääne-Euroopa mures Ida-Euroopa pärast

Piirkond on Lääne-Euroopale oluline kaubanduspartner ning just Lääne-Euroopa pangad on regioonis aktiivseimad laenuandjad.

Esimese Euroopa Liidu riigina sai sel nädalal suure välisabi paketi Ungari – kokku 25,1 miljardit dollarit IMFilt (15,7 mld), Maailmapangalt (1,3 mld) ja Euroopa Liidult (8,1 mld). Lisaks on Ungarile lubanud 5 miljardit eurot abilaenu anda Euroopa Keskpank.

UBS panga peaökonomisti Stephane Deo sõnul läheb tervelt 30% euroala ekspordist Ida-Euroopasse, mida on kaks korda rohkem kui näiteks eksport USAsse. Kui nendes riikides nüüd majanduskasv ja nõudlus järsult pidurdab, on see majanduslangusega flirtivatele ELi vanadele liikmesriikidele suur löök. Enim kannataks Saksamaa ja Holland, mis on suurimad eksportijad nn endise kommunismibloki riikidesse.

„IMFil endal on 250 miljardit dollarit,“ ütles Brown. „Võib-olla sellest ei piisa. Suured ülejäägiga riigid saaksid siin oluliselt abistada,“ ütles Brown, pidades silmas Hiinat ja Lähis-Ida naftariike. Paraku on viimastel endilgi probleemid ja pangad vajavad väljaaitamist.

Euroopa Komisjon paneb kokku kriisifondi, millest juba on otsustatud toetada Ungarit. Algselt oli fondi suuruseks plaanitud 12 miljardit eurot, kuid teisipäeval ütles Nicolas Sarkozy, et fondi maht tuleks suurendada vähemalt 20 miljardile eurole. „Me anname endale aru, et praegune 12 miljardi euro suurune lagi ei ole võib-olla praegustes erakorralistes oludes enam piisav,“ ütles täna Euroopa Komisjoni pressiesindaja Amelia Torres, lisades, et komisjon töötab juba välja vajalikke muudatusi.

Danske Bank kirjutab oma analüüsis Ungarile antud abilaenu kohta, et on üllatunud selle suurusest. „See näitab ilmselgelt, et finantskriis on Kesk-Euroopas tõsisem kui paljud turuosalised seni tunnistada soovisid,“ kirjutab pank. „Asjaolu, et Euroopa Liit aktiivselt Ungari päästmises osaleb, näitab, et kardetakse kriisi levikut teistesse piirkonna riikidesse…Eeldame, et EL ja IMF annavad lähiajal teada täiendavad abimeetmed Kesk- ja Ida-Euroopale,“ kirjutab pank. Esimeses järjekorras vajaksid stabiliseerivat abikätt Balti riigid, Rumeenia ja Bulgaaria.