EL silub Skype'ile Euroopa turul teed

Intervjuu Euroopa Komisjoni IT- ja telekommunikatsioonivoliniku Viviane Redinguga.

Mis teemad olid Eestis jutuks?

Rääkisime, kuidas aidata Skype'i-laadsetel teenustel areneda, et neile kaikaid kodarasse ei loobitaks. Usume, et see on oluline tulevikuala ning tahame, et VoIP (kõne interneti kaudu - toim) teenuse kasutamine mobiilis oleks edaspidi välismaal olles n-ö normaalne olukord. Selleks peavad operaatorid süsteemilt tõkked maha võtma. Loodan siin Eesti toetusele, kui küsimus novembri lõpus ELi ministrite nõukogus arutusele tuleb.

Arutasime ka ELi telekommunikatsioonituru reformi, mängureeglite ühtlustamist, millest on võita eriti väikeriikidel ja nende firmadel. Eesti siin murelaps ei ole. Muu hulgas saaks edaspidi oma numbriga teise operaatori juurde kolida ühe päevaga.

Rääkisime ka küberkaitsest ja ELis vajalikest sammudest, et rünnaku puhul koostööks valmis olla.

Millised on õppetunnid kõne rändlustasu alandamisest, nüüd plaanite sama tekstisõnumite ja mobiilse interneti puhul?

Kui pakkusin välja rändlustasude lae, lootsime, et hinnad jäävad kõikuma ülempiiri all ja tekib konkurents. Hinnad koondusid aga ülempiiri ümber ja turg ei hakanud tööle. Sel põhjusel otsustasin teha ettepaneku pikendada regulatsiooni veel kolm aastat ning ülempiiri järk-järgult alandada. Aastaks 2013 peaks kõnede rändlustasu alanema keskmiselt 34 eurosendile.

Ka tekstisõnumite puhul on tegemist küpse turuga, kus hinnad võinuks juba ise alaneda, kuid pole seda teinud. Nüüd on komisjon teinud ettepaneku langetada SMSi rändlustasu 11 eurosendile.

Andmesidega on teine lugu - see on arenev turg, kus operaatorid alles katsetavad ärimudeleid. Samas näeme, et suured operaatorid pitsitavad väiksemaid, nõudes oma infrastruktuuri kasutamise eest kõrget tasu. Nii tahame hinnalae kehtestada hulgitasemel. Tarbijate jaoks aga nõuame paremat teavitamist, kui palju välismaal olles piltide saatmine või internetist muusika ja artiklite allalaadimine maksab. Et ei juhtuks nagu ühe sakslasega, kes Austrias suusapuhkusel omale kahe nädalaga 5000eurose arve tekitas.

Rändlustasude teise etapi poliitilist kokkulepet loodan novembri lõpuks.

Kuidas see kõik firmasid mõjutab?

Alati on oht, et kui me toome rändlustasude hinnad alla normaalsele tasemele, võib see koduturul hinnad üles või operaatorid pankrotti ajada. Helikõnede rändlustasude laed on kehtinud läinud aasta suvest ja mis me nägime: koduturul alanesid hinnad keskmiselt 11%, rändlusteenuse kasutamine kasvas 34%. Keegi ei läinud pankrotti.

Milline on komisjoni seisukoht sekundi- ja minutipõhise hinnaarvestuse suhtes?

Olime ebameeldivalt üllatunud, kui rändlusteenuste esimese paketi tulemusi analüüsides avastasime, et minutipõhine hinnaarvestus oli muutunud reegliks, keegi ei oodanud, et see nii läheb. Tarbijana eeldad ikka, et maksad selle aja eest, mis kõneled. Nii on komisjon ka siin otsustanud sekkuda, et sekundipõhine hinnaarvestus saaks reegliks.

Mida arvate m-valimistest?

See on hea idee, Eesti võib siin olla teistele eeskuju näitav pilootriik.