• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,51%7 553,57
  • DOW 300,04%52 320,49
  • Nasdaq −0,97%25 119,35
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,51%7 553,57
  • DOW 300,04%52 320,49
  • Nasdaq −0,97%25 119,35
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Finantskriis ei pane ainult finantsasutuste juhte ja omanikke ümber vaatama oma senist laenu- ja investeerimispoliitikat, vaid ka riigipäid oma riigi rahanduspoliitikat. Eurotsoonist välja jäänud riigid - kes omal soovil, kes ei täitnud Maastrichti kriteeriume - on adunud, et euro peab kriisis oma valuutast paremini vastu, õieti on eurol paremad toetajad. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen kompabki poliitilist kliimat - kas saaks panna euro rahvahääletusele. Demokraatlik põhjendus - rahval peab kriisiajal olema valikuvõimalus. Põhjus ratsionaalne.
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele