• OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Finantskriis ei pane ainult finantsasutuste juhte ja omanikke ümber vaatama oma senist laenu- ja investeerimispoliitikat, vaid ka riigipäid oma riigi rahanduspoliitikat. Eurotsoonist välja jäänud riigid - kes omal soovil, kes ei täitnud Maastrichti kriteeriume - on adunud, et euro peab kriisis oma valuutast paremini vastu, õieti on eurol paremad toetajad. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen kompabki poliitilist kliimat - kas saaks panna euro rahvahääletusele. Demokraatlik põhjendus - rahval peab kriisiajal olema valikuvõimalus. Põhjus ratsionaalne.
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele