Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edule pürgivas ettevõttes ei saa olla kohta raiskamisel

    Raiskamiseks loetakse kõik tegevused, mis ei lisa tootele väärtust, kusjuures väärtust tuleb hinnata kliendi vaatenurgast. Vastavalt sellisele arusaamisele eristab kulusäästlik filosoofia kaheksat raiskamise tüüpi.
    Masstootmise põhimõtete kohaselt peavad kõik tööpingid, seadmed, aga ka inimesed töötama võimalikult palju. Ideaalis 24 tundi ööpäevas. Ainult selline lähenemine tasub pinkide investeeringud. Kulusäästliku tootmise filosoofia räägib, et toota tuleb täpselt nii palju, kui klient on tellinud.
    Ühele metallilehele mahub 30 toodet. Klient on tellinud 50. Kui palju toota - kas kaks täislehte ning paigutada üleliigsed 10 detaili lattu või toota täpselt 50 tükki ning ülejäänud materjal saata utiili?
    Vastus tundub loogiline. Kui klient ostab seda toodet pidevalt, siis teeme ikka 60 tükki ning paneme lattu. Kui see on üksiktellimus, siis teeme 50 tükki. Kuid milleks on vaja toota üleliigsed kümme tükki, isegi kui klient ostab need järgmisel kuul niikuinii ära. Aga mitte praegu. Kulutame kallist tööaega ning oma kallist tööpinda selleks, et toota, käsitleda materjali ning ladustada asju, mida keegi ei vaja. Teeme neid siis, kui tekib vajadus. Üks argument, mida võidakse tuua sellise mõtlemise vastu, on seadistamise aeg. Kui oleme juba pingi kord seadistanud, miks me ei või teha siis nii palju, kui tuleb. Vastus ikka sama: neid detaile ei vajata.
    Kui tööline ootab järgmist tööd, siis kaob tema kallis tööaeg. See on õige, kuid on unustatud ootamise teine aspekt - toodete ootamine. Tooted tehnoloogilise protsessi etappide vahel ei tee midagi muud, kui ootavad. Ootavad oma aega, mil neid taas töötlema hakatakse. Selline ajakadu võib olla palju suurem.
    Tehnoloogilisele protsessile vastavalt kulub detaili valmistamiseks kaks tundi, samas vältab selle tootmisest läbiminek kaks päeva. See tähendab, et detailid on oodanud oma töötlemisaega kõik need kaks päeva, välja arvatud reaalne töötlemisaeg. Kulusäästliku tootmise lähenemine eeldab nii tööliste kui ka materjalide ootamise puudumist.
    Materjalide, toodete ja detailide transportimine operatsioonide vahel, laost tootmisesse, tootmisest lattu on tegevus, mis ei lisa tootele väärtust. Sestap peavad detailide ja materjalide liikumisteed olema võimalikult lühikesed.
    Kui arvutada aasta peale kokku, kui palju kilomeetreid läbime oma materjaliga n-ö tühjalt ja seejärel arvutame selle ümber ajaks ja seejärel omakorda rahaks, siis tuleb selgelt välja, kui suur raiskamine on tegelikult tootmisesisene materjali ja üksikute osade transport.
    Tooted peavad olema piisavalt head kliendi jaoks. Ei ole vaja teha tooted paremini, kui klient on seda nõudnud -
    ta ei maksa selle eest rohkem. Proov teha perfektseid asju ei lisa nendele lisaväärtust kliendi vaatenurgast. Kulutame vaid ebavajalikule täiuslikkusele oma ressursse, midagi vastu saamata.
    Varude omamine on iseenesest hea - keerulises ja kiiresti muutuvas maailmas kulub igasugune varu ära. Ainuke mure on see, et varude peale raiskame ohtralt ressursse.
    Varud on sisuliselt ettevõtte seisma pandud raha. Varud võivad muutuda kas kasutamiskõlbmatuks või ebavajalikuks. Varud võivad olla ka tootmisprotsesside vahel - pooltoodete varud. Need aga pikendavad toote valmimisaega ning võivad endas peita ka kvaliteediprobleeme.
    Varude kogus peab olema minimaalne ja võimaldama sujuvat tootmist normaaltingimustes.
    Kõik töölise liigutused, mis ei ole suunatud väärtuse lisamisele, on üleliigsed. Materjalide otsimine ja toomine, tööriistade otsimine, jalutamine tehnoloogilise protsessi raames ja nii edasi. Töölise jaoks peab olema loodud selline keskkond, mis võimaldab tal pühenduda väärtuse lisamisele ega loo mingeid häirivaid faktoreid.
    Kindlasti tuleb töö käigus ette liigutusi, mis ei lisa väärtust, kui on ikkagi vajalikud. Selliseid liigutusi ei ole võimalik täielikult kõrvaldada, kuid nende mõju tuleb minimaalseks muuta.
    Kõigile peaks selge olema, et praaktooted on otsene tootmise ja ülejäänud organisatsiooni ressursside raiskamine. Tühja on kulutatud mitte ainult praaktoodete tootmiseks vajalik aeg ning materjalid, vaid ka teiste toodete tootmiseks planeeritud ressursid.
    Praaktooted vajavad parandamist või uut tootmist ning see nihutab järgmiste toodete tootmist otseselt kaugemasse tulevikku.
    Töötajate kaasamine protsesside ja tegevuste parandamisse on väga suure tähtsusega. Inimesed, kes päevast päeva töötavad tootmisprotsesside sees, teavad kõige paremini, mida on vaja paremaks muuta, ning üsna tihti teavad ka, kuidas. Tööliste kaasamata jätmine ja nende ideede kuulamata jätmine lükkab probleemide lahendamise edasi ning kallis aeg läheb selle tõttu kaduma. Ettevõtte arendamine on kogu ettevõtte tegevus, sellesse tuleb kaasata töötajaid kõikidelt tasanditelt.
    Iga ettevõtte tegevuse eesmärk on teenida raha. Raha maksab klient ning maksab seda teatud väärtuse eest. Ettevõtte arendamise eesmärk peab alati olema pidev tegevus, mis kõrvaldab protsessides sellised tegevused, mille eest klient ei maksa.
    Autor: Aleksander Miina
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Baltikumi suurim elamusspordikeskus paneb Peetris uksed kinni
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.