Reklaamkingimüüjatel kehvad ajad tulemas

Kingston Kingiagentuur OÜ juhataja Martin Lepa sõnul on paljud finants ja ehitussektorist sõltuvuses olevad firmad sel aastal enda reklaamkingituste kulusid oluliselt vähendanud, samas leidub tema sõnul aga ka neid, kes kingituste arvelt kokku ei hoia.

Ka ASi Fifaa firmarõivaste ja reklaamkingituste divisjoni juhi Kristiine Kello kinnitusel on käesoleval aastal tunda eelmisega võrreldes reklaamkingituste tellimuste mahtude vähenemist. "Numbritest on veel vara rääkida, kuna hooaeg on veel käimas. Ent kõigile on teada, et praeguses majandusolukorras vaatavad ettevõtted kriitilise pilguga üle oma kulutusi ja tõmbavad turunduseelarveid kokku."

Sellest tulenevalt on Kello sõnul paljudel äri- ja reklaamkingitustega tegelevatel ettevõtetel raskusi, kuna käive ei kasva nagu eelnevatel aastatel, vaid näitab hoopis languse tendentsi.

Ettevõtete esindajad suhtuvad järgmisesse aastasse ettevaatlikult, drastilist langust ei prognoosi, ent ka suurt käibe kasvu mitte. "Loodame müügis säilitada selle aasta mahu. Paljus on meie valdkond oma turuosa kaotanud üritusturunduse ettevõtetele. Kingituste asemel kingitakse pigem emotsioone ehk erinevaid üritusi, kontserte, kursuseid, jätkuvalt on popid kingitused erinevad alkoholi- ja gurmeetooted ja muu seesugune," lisab Kello.

Vähenevast müügist hoolimata ei ole reklaamkinke müüvad ettevõtted toodete hindu märkimisväärselt muutnud. "Kuigi kõik kulud on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, oleme üritanud hindasid mitte tõsta ja olla pigem leidlikud efektiivsuse suurendamisel. Samuti pole me jõulutoodetele sooduskampaaniaid teinud. Oleme üritanud läheneda igale kliendile personaalselt ja pakkuda sobivaid lahendusi," mainib Lepa.

Ka Fifaa pole Kello kinnitusel hindades erilisi korrektsioone teinud. Allahindlused on lisandunud tema sõnul vaid laos seisvale kaubale.

Reklaamkingituste müüjate rõõmuks pole kokkuhoidlikud ajad sundinud kingiostjaid eelistama kvaliteetsete toodete asemel odavat Hiina masstoodangut. Populaarsust koguvad järjest enam eestimaised öko- ja käsitöötooted, toiduained ja muu sarnane

Üldiselt hakkavad aga Lepa sõnul Eesti kingitellija soovid sarnanema järjest enam Skandinaavia tellijate omale, kes eelistavad järjest rohkem praktilisust ja kõrget kvaliteeti. "Samas käibe poolest on väikeste ja soodsate jagamiseks mõeldud kingituste osakaal endiselt suurem," leiab ta.

Keerulises majanduslikus olukorras on tõtanud paljud ettevõtted ja organisatsioonid kärpima esmases järjekorras töötajate ja koostööpartnerite kingikulusid ja preemiaid.

Tallinna Kaubamaja personali- ja teenindusdirektori Anu Pressi sõnul on sel aastal kulude kokkuhoiu valguses olnud ettevõttes juttu töötajatele ja koostööpartneritele tehtavate kingituste eelarve vähendamisest.

Töötajate kingituste puhul Pressi sõnul ettevõtte rahakoti raudu siiski koomale ei tõmmata. Ära ei plaanita jätta ka lähenevat traditsiooniks kujunenud jõuluhommikut, kus meeleolukas kingituste jagamine teoks saab. Koostööpartnereid peetakse Pressi sõnul aga siiski tagasihoidlikumalt meeles.

Telekommunikatsioonifirma Elisa Eesti AS on suhtekorraldusjuhi Marika Raiski sõnul majanduslikust olukorrast tulenevalt enda kingieelarve pealt siiski oluliselt rihma pingule tõmmanud. Planeeritavate kingituste keskmine hinnaskaala on 300-400 krooni vahel.

Ka Eesti Rahvusringhäälingu turundusosakonna juhataja Kristel Marani sõnul on organisatsiooni kingikott kõhnumas. Toimub see 2009. aastal seoses üldise eelarve vähenemisega.

See aga ei tähenda tema sõnul kindlasti mitte seda, et organisatsioon töötajate motivatsiooni ei panustaks, neid meeles ei peaks, kingitusi vähem ja kehvemaid teeks. Pigem nõuab see Marani sõnul kinkide tegemisel loomingulisemat lähenemist.

"Eelistame alati kinkida midagi, millel oleks ka sisuline väärtus. Seetõttu kasutame kingitustena kõige rohkem just Eesti Rahvusringhäälingu enda toodangut - DVDsid ja CDsid filmide, saadete ja muusikaga. Väiksemateks puhkudeks on olemas ka pastakad, võtmehoidjad ja muu seesugune," mainib ta.

Maksumuselt jäävad organisatsiooni kingid vahemikku 30-200 krooni. Kallimaid kingitusi tehakse harva ja enamasti erilistel puhkudel.

Hästi valitud oma töötaja kingitus on Marani sõnul organisatsioonis ühtsustunde loomisel kõrge väärtusega, mistõttu kaalutakse nende kinkide valik alati väga põhjalikult läbi.

"Suurimaks kingiks kõigile töötajatele on aga pidulik kevadhooaja lõpetamine ning ringhäälingu aastapäeva ja jõulude tähistamine," lisab ta.

Mina kui emotsionaalne ja traditsioone austav inimene oleksin väga õnnetu, kui ettevõte jätaks ära jõuluüritused ega peaks meeles ka vähemalt väikse, sümboolse kingiga. Ise plaanin kindlasti kõiki lähedasi, ka kolleege, jõulude ajal meeles pidada.

Kingitus võiks ikkagi olla. Peo kui sellise võib raskel ajal ära jätta, ent mingi tunnustuse võiks töötaja ikkagi tööaasta lõpus saada.

Aasta aega on üritatud tublit tööd teha. Ettevõtte töötaja pole süüdi ju firma kehvemas majanduslikus olukorras.

Kink ei peaks olema midagi suurt, kinkekaardi või muu praktilist laadi kingituse üle oleksin väga õnnelik.

Kindlasti ootan ettevõtte jõulupidu. Jõulupeo ärajätmine oleks töötajatele, kes plaanisid algselt üritusest osa võtta, kindlasti ebameeldiv üllatus.

Üritused, kingitused ja tähtpäevade meelespidamine näitab ettevõtte hoolivust ja töötajate panuse olulisust.

Praegune majanduslik olukord ei pruugi võimaldada nii suuri üritusi ja kingitusi kui võib-olla aastatid tagasi, kuid usun, et töötajate seisukohalt on oluline, et jõulupidu toimuks ja neid ka sümboolselt meeles peetaks. Kena tööaasta lõpetamine.