Swedbank arvestab devalveerimisriskiga

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 2. detsember 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbank arvestab devalveerimisriskiga
"Balti riigid on ootuspäraselt sisenemas väga tõsisesse majanduskriisi. Majandustsüklitundliku ärina, mida universaalpangandus on, hakkame sellest olema ja oleme juba praegu väga tugevasti mõjutatud," kommenteeris prospektis loetletud riske eile Swedbanki Balti panganduse juht Erkki Raasuke.
Rootsi meedia spekulatsioonid selle kohta, et Swedbank tükeldatakse ja müüakse maha, kui asjad Balti riikides õige halvaks lähevad, lükkas Raasuke aga ümber. "Üheski tööversioonis sellist asja ei ole," ütles ta. Kui üldse, siis võiks sellist asja mõelda mõne teise panga kohta, kuna Swedbank on astunud samme enda tugevdamiseks, ütles Raasuke.
Esiteks laiendab Swedbank aktsiakapitali 12,4 miljardi Rootsi krooni võrra ning teiseks on ühinetud Rootsi valitsuse stabilisatsioonipaketiga, mille all on lühikese aja jooksul emiteeritud väga palju võlakirju. "Need kaks sammu on astutud selleks, et turbulentses maailmas oma olukorda tugevdada. Ja mõlemad on hästi töötanud," hindas Raasuke.
Esmaspäeval avaldatud emissiooniprojektis annab Swedbank ülevaate võimalikest riskidest, peatudes pikalt Balti riikidel.
Pank märgib, et üleilmse majanduskriisi ning Euroopa majandusolukorra halvenemise tõttu süveneb Balti riikides pikaajalise majanduslanguse risk. See ei jäta puutumata ka Swedbanki, mis on piirkonna suurim finantsasutus.
"Me ei saa kinnitada, et 2009. aasta laenukahjumid ei tule varem öeldust oluliselt suuremad", hoiatab pank, kes on seni prognoosinud Balti riikidest laenukahjumite kasvu 1,2 protsendile portfellist.
Ehkki suured ebakohad Balti riikide majanduses on hakanud tasanema, riskib jooksevkonto defitsiit jätkuvalt kõrgeks jääda, mis tähendab Balti riikidele finantsraskuste jätkumist. Majanduskasvu aeglustudes riskib kasvada eelarvedefitsiit, mis koos jätkuvalt kõrge inflatsiooniga võib edasi lükata eurole ülemineku, hoiatab Swedbank.
Kuna majandus on sügavalt kreenis, püsib devalveerimisrisk, mis tooks veelgi kiirema inflatsiooni ja veelgi rängema majanduskriisi. Ja et suur osa laenudest on eurodes, on ka valuutarisk. Devalveerimine muudaks selliste laenude tagasimaksmise raskemaks, mis tähendab Swedbankile laenukahjumite märkimisväärset kasvu.
Handelsbanken prognoosis eile, et Põhjala pankade laenukahjumid võivad Läänemere regioonis tuleval aastas kasvada kuni 60%.
Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas eile kuuldustest, et Swedbank võidakse tükeldada Nordea ja Handelsbankeni vahel, ühe huvilisena nimetati ka DnB Nordi.
"Isegi kui üldse mitte küüniline olla, siis on tegemist raskete aegadega ja ajakirjanikud peavad kuidagi oma leiva välja teenima," ütles Raasuke. "Sama hästi võiks spekuleerida ükskõik mis muul teemal."
SEB ja Swedbank tulevad toime ka äärmiselt negatiivsete arengutega Balti riikides, kirjutas Rootsi keskpank.
Keskpanga nn stressitestid näitavad, et Rootsi pangad tulevad toime nii Rootsi kui ka Balti riikide laenuklientide maksevõime järsu halvenemisega, isegi kui see peaks toimuma üheaegselt.
Samas tõdeb Rootsi keskpank, et Balti riikide majanduskonjunktuuri langus kestab kaua ning et seal tegutsevate Rootsi pankade laenukahjumid tulevad oodatust suuremad.
Mures on keskpank Rootsi pankade likviidsusriski kasvu pärast - eriti pikaajalise raha hankimine on järjest keerulisem ja raha kallim.
Hetkel kuum