Investorid ostsid eile enne USA keskpanga intressiotsust Euroopa eksportööride aktsiaid, lootes keskpangalt imelisi meetmeid.
Euroopa. Siemensi aktsia hind tõusis 2,4 protsenti, 48,28 eurole. Ettevõtte kasumist annab USA viiendiku. Suurbritannia ravimitootja GlaxoSmithKline'i - mis saab 45 protsenti käibest USAst - aktsia hind tõusis 1222 pennile ehk 3,2 protsenti.
Investorid ootavad kinnitust, et Föderaalreserv kasutab erakorralisi meetmeid majanduse jalule tõstmiseks.
"Vajame mingisugust kinnitust, et USA keskpank mõtleb välja ebatavalisi meetmeid kriisi ületamiseks," ütles Atlantic Equities'i partner Edward Lewis Bloombergile.
Analüütikud ootasid USA keskpangalt 0,5 protsendipunktist intressikärbet.
Eesti. Enam kui miljoni kroonise käibega aktsiad võtsid eile hinnas juurde.
Eesti Telekomi aktsia hind tõusis 3,3 mln kroonise käibega 2,3 protsenti, 63,99 kroonile ehk 4,09 eurole. Tallinki aktsia hind tõusis 2,7 mln kroonise käibega 5,3 protsenti, 6,26 kroonile ehk 0,40 eurole. Olympic EG aktsia hind tõusis 2,65 mln kroonise käibega 4,7 protsenti, 7,04 kroonile ehk 0,45 eurole.
Kokku tuli teisipäevase börsipäeva käibeks 10,8 mln krooni. Tallinna Vesi pidas aktsionäride üldkoosoleku, kus vahetati välja nõukogu liige.
Läti. Eile tuli lõunanaabritele hea uudis. Rootsi ja Taani keskpangad sõlmisid Lätiga lati-swap'tehingu, mis võimaldab Läti keskpangal võtta kuni 500 miljonit eurot laenu. Hiljuti päästis Läti Parex Panka. Nüüd on aga Fitchi hinnagul Lätil vaja umbes viie miljardi euro suurust abipaketti, kirjutas Bloomberg.
"On risk, et Läti finantskriis levib ja tekitab Rootsi ja naaberriikide finantsturgudel raskusi," ütles Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves. "Lõpuks võib see mõjutada maksete süsteemi ja Rootsi majandust. Seetõttu on Riksbanki huvi aidata vältida selliseid situatsioone astudes swap'tehingusse Läti keskpangaga."
Läti on järgnenud Ungari, Islandi, Ukraina, Serbia ja Valgevene eeskuju otsides rahvusvahelist abi. Euroopa Liidus on vaid Ungari enne Lätit välismaalt abi leida püüdnud.
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.