Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse

Erandina jõustuvad 1. jaanuaril 2010 need paragrahvid, millega kaasneb täiendav rahaline koormus riigieelarvele.

"Uus töölepingu seadus aitab meie majandusel areneda, praegustes oludes on see äärmiselt vajalik samm. Seadus annab töötajatele turvatunde ja pakub võimalusi enesetäienduseks ning tööandjatele kindluse muutuva majandusolukorras," ütles sotsiaalminister Maret Maripuu."Uus seadus on ühtne pakett, mis haarab endasse elukestva õppe, nõustamisteenuse ning erinevad toetussüsteemid töötuse ajaks," lisas minister.

Uus eelnõu aitab tööandjatel kiiresti muutuvate majandustingimustega paremini kohaneda, soodustab töötajate õppimist ja enesetäiendamist ning suunab ettevõtteid oma töötajaid koolitama. Seaduseelnõu suurendab inimeste turvalisust töötuse perioodil, suurendades töötuskindlustushüvitise määra ja hüvitise saajate ringi. Riik pakub inimesele tulemuslikumat abi töö otsimisel ning loob võimalused pidevaks enesetäiendamiseks. Samuti kaotab eelnõu töösuhetest põhjendamatu bürokraatia ning loob Tööinspektsioonile võimaluse keskenduda töötajate nõustamisele ja töösuhte sisulisele järelevalvele.

Ebaseaduslikul ülesütlemisel maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu töötasu ulatuses. Erandina on hüvitis töötaja kuue kuu töötasu suurune, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või valitud töötajate esindajaks. Eelnõu näeb ette ka võimaluse töösuhet jätkata, kuid erinevalt tänasest ennistamisest, peavad töösuhte jätkumisega nõus olema nii töötaja kui tööandja. Rasedal töötajal ja töötajate esindajal on aga õigus nõuda töösuhte jätkamist.

Eelnõu näeb ette töötuskindlustuse hüvitise määra tõusu esimesel sajal töötuse päeval 70%-le töötaja keskmisest töötasust ja 50%-le keskmisest töötasust alates 101. päevast. Lisaks laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring. Uudsena on eelnõu alusel võimalik saada töötuskindlustuse hüvitist ka neil, kes on töösuhte lõpetanud oma algatusel või kokkuleppel tööandjaga. Nimetatud juhul on töötuskindlustuse hüvitise määr madalam. Hüvitise suuruseks on 40% töötaja keskmisest töötasust kogu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul ja õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi. Samuti pikeneb vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra tema töötuskindlustuse arvestusperiood. Töötuskindlustushüvitise alammäär tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Konkurentsivõime suurendamiseks on oluline elukestva õppe edendamine. Elukestva õppe edendamiseks lihtsustab eelnõu õppepuhkuse reegleid. Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas. Õppepuhkust tööalaseks ja tasemekoolituseks on võimalik saada õppevormist ja õppekoormusest sõltumata. Pikendatud on keskmise töötasuga hüvitatavat õppepuhkuse aega. Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval. Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.

Eelnõu suurendab töövaidluskomisjonis lahendatavate rahaliste nõuete suurust.. Töövaidluskomisjon lahendab vaidlusi, mille rahaline nõue on kuni 150 000 krooni. Kehtiva õiguse alusel lahendab töövaidluskomisjon kuni 50 000 krooni suuruseid rahalisi nõudeid.

Eelnõu kaotab ebamõistlikud kohustused ja põhjendamatu bürokraatia. Eelnõu ei sea tööandjale sisutuid kohustusi töötajate arvestuse pidamisel, kaotades vormikohase tööraamatu ja isikukaardi. Samuti on Tööinspektsioon vabastatud vormiliste kooskõlastuste andmisest, näiteks töösisekorraeeskirjade kehtestamisel, et tõhusamalt täita järelevalveülesandeid ning keskenduda tööandjate ja töötajate nõustamisele.