Tarnijad nõuavad ettevõtetelt täie rauaga ettemaksu

"Mulle on ametlikult öeldud, et mingid kindlustusfirmad on tühistanud Baltimaade ettevõtete krediidilimiite. Ning kuna tarnijatel pole enam limiite, siis on hakatud küsima ettemaksu," ütles ASi Wendre juht Vahur Roosaar. "See oli meie jaoks väga suur üllatus."

"Oleme need asjad korda saanud. See on viimase aja negatiivne kogemus, kuid tootmist pole mõjutanud," lisas Roosaar.

Ettevõtte juhi sõnul on signaale ettemaksu küsimisest tulnud Prantsusmaalt ja Austriast. "See probleem pole olnud ettevõtte-, vaid regioonipõhine," ütles Roosaar.

Madratsitootja Wenfom juhatuse liige Andres Leosk ütles, et maksetähtaja saamisega on probleeme olnud Austria ja Suurbritanniaga, kuid ka kaugemate riikidega.

"Maksetähtaja saamata jäämise tõttu võib Eesti ettevõtetel tekkida probleeme, sest pankadest pole võimalik käibevahendeid saada ning siit hakkavad teised trendid - pole võimalik tellimusi täita, ei ole käibevahendeid," lisas ta.

Leoski sõnul tuleb see sellest, et läänes vaadatakse väga aktiivselt Eesti reitingut, mida meie inimesed siin ei taju. "Varem pole seda tunnetanud, kuid nüüd küll."

"Minu jaoks ei ole siin midagi üllatavat," kommenteeris tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis probleeme välistarnijatega. "See näitab, kui väike ja haavatav on Eesti selles globaalses kontekstis."

Kriisi sõnul tuleks tõsisemalt suhtuda toetus- ja garantiisüsteemidesse. "Näeme suuri probleeme ettevõtluses eurorahade ärakasutamisega, mis jääb tegelikult sama asja taha - ettevõtjatel pole omafinantseeringut ning ka pangad pole neid valmis toetama," rääkis Kriis.

Kriisi arvates süvendab probleemi see, et ettevõtjate ja pankade vahel puudub usaldus ja pole selge, kui sügav ja pikk on majanduskriisi mõju.

"Meil on riiklikul tasemel väga raske midagi siin ette võtta. Meie eelarvelised võimalused on piiratud ning meil on ka muid prioriteete, nagu euroga liitumine. Selge, et Eesti riigi käsi on siin üsna lühike," tõdes ta.

See, et välisettevõtted ei anna Eesti tootjatele tooraine ostmiseks enam maksetähtaega ning nõutakse 100protsendilist ettemaksu, pole Marshile võõras probleem. Arusaadav, et Eesti ettevõtteile jääb selline järsk sõnum üsna mõistmatuks, eriti kui seni on oma kohustustest korrektselt kinni peetud.

Sellises olukorras soovitame Eesti ettevõtteil kindlasti oma välispartneriga kontakteeruda ja välja selgitada krediidilimiidi taastamise võimalused. Praktika näitab, et avameelsus värskete finantsidega, eriti kui nendega kõik korras on, ja välispartneri positiivne hinnang senisele koostööle võib aidata krediidilimiiti taastada.

See ei ole mitte ainult Eesti, vaid kõikide Baltimaade probleem.

Kahjuks vaadatakse Baltimaid ühe piirkonnana. Kui Lätil on probleeme, siis Eesti on selle kiiluvees.

Seetõttu on mõned eriti suured toorainemüüjad rakendanud poliitika, et nad ilma kindlustuse või ettemaksuta ei müü.