Viking Line võitis turuosa, kuid kasum kahanes

Viking Line’i käive kasvas lõppenud majandusaastal 9% 475,4 miljonile eurole, kasum kahanes 9,54 miljoni euro võrra 23,26 miljonile eurole. Maksustamiseelne kasum kahanes eelmise majandusaasta 33,8 miljonilt eurolt 19,80 miljonile eurole. Kehvemast kasumist hoolimata lubab Viking Line tänavugi oma aktsionäridele niisama palju dividende maksta kui eelnenud aastal.

Reisijate arv kasvas Viking Line’il lõppenud majandusaastal 8,4% ehk 6,17 miljonile.

Uhiuue aluse Viking XPRS toomine Tallinna ja Helsingi vahelisele liinile kasvatas reisijate arvu 24,2% ehk 266 000 inimese võrra. Varem sel liinil seilanud Rosella viimine Ahvenamaa ja Rootsi vahelisele liinile tingis reisijate arvu kasvu 40,1%. Helsingi ja Tallinna vahelisel liinil suurendas Viking Line turuosa 2,7 protsendipunkti võrra 21,8 protsendile.

Eelnenud aastaga võrreldes tugevdas Viking Line oma turuosa Turu-Mariehamn- Stockholm liinil 2,9 protsendipunkti võrra 55%le ning Helsingi – Mariehamn – Stockholm liinil 0,8 protsendipunkti võrra 47,4 protsendile.

Turu ja Stockholmi vahel kasvatas Viking Line turuosa eelkõige Tallinki probleemide tõttu, muuhulgas uue piletimüügisüsteemi juurutamisega. Nii on alanud majandusaastal tõenäoline, et nii hästi enam ei lähe ja Viking Line’il tuleb turuosa käest anda, tõdes Viking Line’i Soome turundusjuht Risto Peltola. Tallinkil sõidab sellest aastast Turu ja Stockholmi vahel uus suur alus Galaxy. Just siia liinile ennustab Peltola tuleval aastal kõige kibedamat hinnasõda.

Olukorra teeb veelgi keerulisemaks Rootsi krooni enam kui 15%ne odavnemine euro suhtes, mis muudab rootslastele Soome sõidu kallimaks ja tekitab raskusi hinnakujundusega pardal, kus hinnad on paralleelselt Rootsi kroonides ja eurodes. Me ei saa rootslastele hindu ju järsult 20% tõsta, „see oleks šokk“, ütles Peltola. Juba on märgata ka soomlaste aktiivsemat ostuturismi Stockholmi suunal, Tallinna vastu on viimased küsitlused näidanud huvi langust.

Ka Tallinna ja Helsingi vahelisel liinil võib oodata hinnasõda, kui turu kasv tuleval aastal toppama jääb. Peltola ei usu siiski, et Nordic Jetline’i ja Super SeaCati järel teised väiksemad operaatorfirmad tingimata lahkumas oleksid. „Neil on oma nišš,“ ütles ta, kummutades ühtlasi spekulatsioonid Viking Line’i ja Linda Line’i võimalikust ühinemisest. Kui aga suurte vahel puhkeb hinnasõda, kaotavad väiksed.

Tuleval aasta, mil nii Soomes, Rootsis, Venemaal kui Balti riikides majandus langeb, ei usu Risto Peltola tingimata reisijate arvu olulist kahanemist. „Majanduslangus ja tööpuuduse kasv võib inimesed aktiivsemalt liikvele panna,“ arvas ta. Kindlasti kahanevad aga kaubamahud. Juba praegu on näha, et konteinerite arv on küll veel sama, kuid kui Soome tulevad konteinerid on täis, siis tagasi lähevad paljud konteinerid juba tühjalt.

Tuleval aastal tuleb Ahvenamaa ja Rootsi vahet sõitma ka Viking Line’i teine uus alus ADCC.