Minu jaoks oli aasta naelu kohe päris mitu. Ja eks need parimad elamused tulid ikka neilt esinejatelt, kes millegagi üllatada suutsid.
Näiteks Siim Aimla Grupi ja luuletaja Jürgen Rooste kevadine plaan siduda vaba džäss sõnakunstiga. Pisike eksperiment, millest ilmselt isegi plaati ei tule, aga mis oli kontserdina piisavalt hull asi, et mõjuda seniolematuna. Või David Krakaueri loodud Klezmer Madnessi oktoobrikuine kontsert Vene teatris - segu džässist ja juudi klezmer-muusikast.
Mäletan ka Sigur Rosi esinemist Rock Cafés, mis tõestas, et plaadilt kuuldud ning juba niigi erilise ülesehitusega palad võivad live'is veel hoopiski teistsugusena mõjuda. Ja viimane elamus - nii uhket lavavalgustust, nagu möödunud pühapäeval Saku Suurhallis oma uut plaati esitlenud Whitesnake kasutas, pole mul õnnestunud kaua näha. Üllatusest, et vana rokkbänd nii värsket muusikat tegema on hakanud, rääkimata.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.