Hispaanlase iluaed mahub lillepotti

29aastane Escarlata Gomis leiab, et hispaanlased on väga roheluse lembesed.

"Kui ma paar aastat Londonis elasin, siis kui pargid välja jätta, oli rohelust üllatavalt vähe," selgitab Gomis. Nii-öelda kaunistatud rõdusid võis näha vaid pubide või baaride juures. Gomis leiab ka, et kohalike taimelembus tuleneb suuresti elustiilist. "Hispaanlased naudivad pikki lõunasööke, siestasid ning õues olemist ja neil on aega, et oma isikliku istanduse eest hoolitseda," lisab Gomis. Mitte ei kiirusta hommikul tööle, töölt koju, trenni ja siis otsemat teed magama, nagu paljud põhjamaade inimesed seda teevad.

31-aastane Maria Garcia leiab, et taimed ning lilled teevad elu rõõmsamaks. Lisaks on taimed ka nii-öelda koduloomade asendusmaterjal.

"Ma ei hakkaks elu sees võtma kesklinna korterisse omale koera või kassi," jutustab Garcia. "Küll aga saan ma hõlpsasti oma kellegi või millegi eest hoolitsemise vajadust rahuldada taimedega tegeledes, vajavad nad ju sama palju hoolitsust."

Tänu suurepärasele kliimale käib elu Hispaanias tänavatel ning parkides. Seetõttu pannakse väga suurt rõhku ka parkide haljastusele ning korrashoiule. Lisaks võib rohelust leida ka igal teisel tänavanurgal või kohviku ukse ees.

Eramute soetamine on kohalikele kallis ning tihtipeale ei suudeta paarismaja või eramut endale lubada. Kui aga selleks raha jätkub, kaasneb majaga alati ka hoovikene või terrass. Eesti mõistes on need tõesti n-ö tavamajade puhul väikesed.

Ainult suurte villade puhul võime rääkida avarast õuest. Aga kas või kõige pisem nurgake on täis rohelust ning tundub, justkui oleks see majaomanike kohustuslik pärisosa.

Taimede sortiment varieerub seinast seina. Siiski võib kõige populaarsemateks potililledeks pidada pelargooni, roosbegooniat ning petuuniaid. Ääretult populaarsed on ka paradiisilinnu lilled, mida võib siin näha kõikjal põõsastena - hoovides, parkides, väljakutel ning alleedel. Pisikeste põõsastena ehivad kodusid ka roosid, kobarnelgid ning karikakrad. Ilupuudest võidutsevad draakonipuud ning pisikesed palmilised.

Ühe väikese potilille hinnad jäävad turul 2-5 euro kanti, roosipõõsaste hinnad hakkavad alates 10 eurost. Pisemate ilupuude hinnad algavad 16 eurost. Korralikes lillepoodides on need kindlasti märkimisväärselt kallimad. Eesti hindadega võrreldes võib öelda, et istikute soetamine siin on küllaltki kallis lõbu. Väiksemad potililled jäävad Eesti aiandites-poodides 12 krooni kanti, olles Hispaania omadest rohkem kui poole odavamad.

Suuremad roosiistikud ning väiksemad puud-põõsad on samuti tublisti kallimad. Ka aiamööbel on siin võrreldes Eestiga kallis, rääkimata kõiksugustest aiakujundusteenustest ning aednike pidamistest.

Hispaanlaste taimelembust tõestab hästi ka seik, kus Hispaanias on taimedele loodud juba omaette haiglad. Taimede haiglad on kohad, kus ravitakse terveks kõiksugu haigeid taimi.

Välimuselt sarnanevad need raviasutused meie aianditega, kus suure maa ala peale on ehitatud hunnik kasvuhooneid ning kus jooksevad botaanikud taimede ning ravimitega hoolsalt ringi. Ausalt öeldes tundus see vaatepilt üpriski koomiline.

Haiglasse võib oma rohelise toa- või õuekaunistuse viia igaüks.

Enamasti tuuakse arstide hoole alla taimi, mis on välja suremas, langetavad lehti või millel on nii-öelda haiguse tunnused ehk pisikesed täpid lehtedel. Ja seda juhtub siin tihti tänu kliimale ning reisimisele. Pikad puhkused olevat just üks põhjusi, miks taimed haiglasse tuuakse.

Peamiselt jäetakse istikud ravile üheks-kaheks kuuks, et nad kenasti terveks ravida ning et poleks ohtu, et nad võivad kiiresti uuesti haigestuda ja klient peab oma kallikese uuesti ravile tooma. Väga haigete taimede puhul jäetakse taimed ravile kuni aastaks.

Lisaks on väga populaarsed mainitud haiglate kodulehed, mille kaudu jagavad taimede tohtrid kasulikke näpunäiteid ning annavad nõu, kuidas erinevaid taimi kasvatada ning nende eest hoolitseda.